Kohalik disain käevangu: Eestis luuakse unikaalseid ja kvaliteetseid käekotte
Kõigepealt sõbralik hoiatus: kui kord nahakunstnike ja nende loominguga tuttavaks saate, võite jääda kvaliteedist sõltuvusse. Ma ei pea silmas üksnes käekotte, vaid ka rahakotte, telefonitaskuid, visiitkaardihoidjaid, kella- ja püksirihmu, isegi jalanõusid. Kas teadsite, et Eestis on ka mitu väga tõsiseltvõetavat kingadisainerit? Kümneaastase käekotidisainimise staažiga nahakunstnik Stella Soomlais ütleb, et on põnev aeg-ajalt ka midagi muud luua. „Nii võtsin paar aastat tagasi vastu Inglismaa disaineri Nick Rawcliffe’i pakkumise mõelda koos välja lauamängude komplekte. Alustasime malega, mis on nüüdseks tootmises, ning järgmisena tulevad turule trips-traps-trull jabackgammon,” räägib ta. Peale endanimelise brändi eritellimuste disainib Soomlaid kotte ka koostöös Toomas Thetloffiga nime alt Rüü (www.ruuworks.com). Rüüs keskendub Soomlaid peamiselt (tahvel)arvutite, portfellide ja rahakottide disainile. Aga tagasi käekottide juurde.
Paljut eelmainitut võib kohata ka Kadi Paasiku portfoolios. Nahakunstnik Paasik, kes lõpetab kohe EKA disaini ja rakenduskunsti magistrantuuri, on nüüdseks juba ligi kuus aastat koolitööde kõrvalt eritellimusel käekotte ja aksessuaare valmistanud.
Huvilistele on kindlasti rohkem teada Anneli Valtin, kelle disainkotte müüakse Tallinnas ka Nu Nordiku disainikaupluses. Alates 2000. aastast käekotte ja nahast aksessuaare disaininud nahakunstniku loomingut armastatakse muuseas ka julge värvikasutuse tõttu – äärmiselt värskendav!
Unikaalsed ja isiklikud
Nahadisainer Piret Loogi looming on samuti põnev. Loog on teinud kotikollektsioone juba 1998. aastast alates ja töötanud EKA-s aastaid aksessuaaridisaini õppejõuna.
Ilmselt olete kuulnud ka aksessuaaridisainer Kadri Kruusist, kes on oma loomingule positiivset tagasisidet saanud ka Helsingi ja Londoni butiikidest. Ometi töötab Kruus intensiivselt selle nimel, et jõuda peale Tallinna klientide ka ülejäänud Eesti inimesteni.
Nagu iga kunstniku looming, on ka nahakunstniku tellimustööna valminud käekott unikaalne. Ideaaljuhul liidab see kunstniku käekirja ning kliendi ootused ja vajadused.
Kadi Paasik nimetab oma disaini märksõnadeks puhast ja arhitektuurset vormi ning pigem lihtsat tegumoodi, millele lisavad põnevaid aktsente isikupärased detailid ja kaunistusvõtted. „Näiteks õmblusjoontega kujundatud mustreid võib kindlasti pidada minu senise käekirja osaks. Kuna olen loomult väga põhjalik, vahel liigagi, siis on lisaks õmbluskvaliteedile ka detailide põhjendatus ja eseme funktsionaalsus need märksõnad, mida alati oluliseks pean,” tutvustab ta.
Anneli Valtin mainib, et tema loomingus ei kohta ühtegi identset eset, isegi kui ta kasutab sama lõiget. „Varieeruvad detailid: voodri värv, taskute arv ja paigutus, niidi ja lõikeservade või nahast kantide värv ning rihmade pikkus.” Valtini loodu erineb teiste kunstnike omast ka selle poolest, et tema kasutatavad nahad ja metallfurnituur on pärit USA-st.
Piret Loogi käekotid on loodud just argipäevadele mõeldes. „Need on põhjamaises minimalistlikus stiilis, enamasti vaid musta värvi. Proovin teha kotte, mida inimesed vajavad. Arvan, et nende unikaalsus peitub selles, et samasuguste mudelite arv on väike ning mudelid on disainitud ja käsitööna Eestis valmistatud.”
Kliendi panus on oluline
Stella Soomlais rõhutab tellimustöö puhul ka kliendi panust: „Lähtun iga kord konkreetse kliendi vajadustest ja soovidest, seega lisab justkui iga klient omalt poolt midagi, mis teeb selle koti just tema moodi.”
Kuid miks maksta rohkem disaineritoote eest, kui poeletid on ilusaid kotte täis?
„Eritellimusel tehtud või disaineri kujundatud ja käsitöönduslike võtetega valmistatud käekotti soetades saate olla kindel, et disainis pole ühtegi üleliigset või läbimõtlemata detaili,” alustab Kadi Paasik.
„Sageli sünnib käekott disaineri ja tellija koostööna, mis tähendab, et klient saab tegumoe, materjalide ja ka näiteks sisuliigenduse osas ise suuresti kaasa rääkida. Võite olla kindel, et kott saab täpselt teie nägu ning on seetõttu ka emotsionaalselt palju väärtuslikum ja kauakestvam. Selline läbimõeldud tarbimine on vastutustundlik ka keskkonna ees, sest tavapoest soetatud trendikotist erinevalt kestab täisnahast kott aastaid, seda nii kvaliteedi kui ka väljanägemise mõttes.”
Anneli Valtin lisab: „Minu jaoks pole ka probleem näiteks hiljem, kui kandja leiab, et tema tellimisel etteantud õlarihma pikkus ikkagi ei sobi, seda ümber teha. Või kunagi, kui kott juba kulunud, mõni detail ära vahetada.”
Äri läheb päris hästi
Paasik rõõmustab, et Eesti naised pöörduvad üha sagedamini disainerite poole. „See on äärmiselt äge! Kaubandusvõrgust ei olegi väga lihtne isikupärast ja toimivat, aga ka kvaliteetset ja kestvat nahkaksessuaari leida. Õnneks väiketegijaid usaldatakse, mis näitab, et vajadus nišitoote järele on olemas,” ütleb Paasik.
Stella Soomlais täiendab, et inimeste disainiteadlikkus on küll paranenud, aga enne disaineri jutule minekut vajatakse siiski n-ö seedimisaega.
„Paljud eritellimuse esitajad on enne tükk aega selleks hoogu võtnud. Kuna eritellimustööd on väga kallis lõbu, siis oodatakse seda õiget aega, mil mõte on küps.” Kadri Kruus peab oma klientideks peamiselt mehi ja naisi, kes end väärtustavad. „Need on inimesed, kelle jaoks on oluline kvaliteet, kantavus ning aina enam ja enam ka toote päritolu. Enamik minu kliente kannab ka Eesti disainerite riideid ja ehteid ning peab just kodumaise disaini tarbimist väga oluliseks,” ütleb ta.
Anneli Valtini kliendid on eri elualade naised, teismelistest kuni auväärsete prouadeni.
„Tõenäoliselt on vanusegrupp nii lai, sest ma ei suru oma kunstnikuego ja nägemust peale, vaid olen valmis tegema kliendile sobiva asja. Vahel avastan isegi, et kuigi arvasin, et see pole n-ö minu stiil, hakkab mõni asi isegi päris huvitav tunduma ja väikeste muudatustega saab sellest lausa mõni mu uus lemmikmudel,” märgib Valtin.
Allikas: Laupäevaleht LP
