Et spateenused, mida testime, oleksid vähekenegi võrreldavad, siis testime basseine, saunu, klassikalist massaaži ja näohooldust – elementaarseid asju, mida üks päevaspaa võiks pakkuda.

Plaan oli järgmine – esmalt paaritunnine veekeskuse ja saunaring (12,90 €), seejärel tunnine massaž (40 €) ja tunnine näohooldus mehaanilise puhastusega (48 €). Lõuna on just paras aeg, et selline poolepäevane lõõgastus ette võtta. Ja sellega seoses on mul päevaspaa kasutajatele kohe üks soovitus – ära planeeri oma spaakülastust kunagi päevale, mil sul võib hommikupoole tööl problemaatilisi olukordi tekkida. Tulemuseks on see, et sa ei saa tööl korralikult oma asju tehtud ja spaasse jõudes on sagimismeeleolu veel nii tugevalt sees, nagu oleks viis tassi kohvi joonud. Enda ümberlülitamine on sellisel juhul äärmiselt raske ja spaanaudingute esimene osa läheb kõik selle peale, et enda meeli rahunema ja töömõtteid peast välja saada. Parem võta üldse vaba päev ja häälesta end juba päeva algusest peale lõdvestumise lainele.

Aga minul läks nii, et kui kell kukkus, tormasin lihtsalt töölt minema, ise mõeldes, kas ikka võtsin kõik vajaliku kaasa. Spaasse saabudes selguski, et vist ei ole päevaspaa kasutajatele ette nähtud, et hommikumantli saab kohe (kui üldse), sest kui seda vastuvõtust küsisin, siis pärast pisikest imestust lubati see mulle tuua, kuid sinna see lubadus jäigi – mind juhatati lihtsalt veekeskuse riietusruumi ja näidati, kus vahetada riideid ja kus ootab massaaž. Noh, pole hullu, rätik oli mul endal ja otsustasin spaameeleolu sissejuhatuseks käia kiiresti basseinis ja seejärel saunas lõõgastuda. Basseinimõtte matsin siiski maha, sest lähmakad laste võistlused, mis basseinipoolel toimusid, oleksid mu tõesti teisele lainele viinud ja mõtlesin, et tühja kah – ega see, et kloorivees kümblemisest ilma jään, mulle ju otseselt halba ei tee, naudin parem sauna. Veekeskuse pesuruumi saunadest üks töötaski. Tegu oli täiesti tavalise soome saunaga – ei muusikat, ei lõhna, ei midagi, mis lõõgastumisele viitaks. Aga samas – see oligi ju veekeskuse, mitte spaa pool.

Pärast sauna keerasin endale rätku ümber (sest hommikumantlit mul jätkuvalt polnud) ja lippasin ümber nurga spaaosa poole, seal selgus, et vara veel – selleks kellaks pole ühtegi massaži kokku lepitud – ilmselt olin ajaga pool tundi mööda pannud ja pisikese arutelu käigus selgus, et nad ei saanud mind veel massaaži võtta, sest ootasid peagi saabuvat klienti. Kui selgus, et see klient olingi mina, muutus suhtumine tõredast soojaks ja mind juhatati massaažiruumi.

Ma olen päris pirtsakas selle koha pealt, kus, mis tingimustes ja kuidas mulle massaaži tehakse. Mulle ei meeldi külmad ja heledalt valgustatud ruumid, mulle ei meeldi, kui massööril on külmad käed ja mulle ei meeldi, kui ruumis mängib suvaline raadiojaam ja massöör räägib mulle oma suguvõsas esinevatest veidrustest ja haigustest. Mingil hetkel on mul tulnud kõik need kogemused kätte saada ja need on kohad, kuhu ma enam kunagi ei lähe. Kalev Spa ei pakkunud mulle massaažiruumis mitte ühtegi nendest jubedatest elamustest. Ruum oli küll minu jaoks pisut jahe, kuid massöör sättis mu keha hoolitsevalt mitme rätikukihi alla. Ma ei tea, mis värk on nende ühekordsete massaažipüksikutega, et nad kõik alati nii suured on – kas nad pakuvad kõikidele, nii meestele kui naistele, nii xs, kui xl suurusele samu paberpükse? Oleks pidanud küsima. Tai masaažikeskustes olid näiteks hoopis äralõigatud sukkpükste ülaosa meenutavad elastsed püksikud, mis olid küll (vähemalt meeste arvates) väga naljakad, kuid see-eest kõikidele parajad.

Klassikaline massaž, mille olime spatestide jaoks valinud, oli minu jaoks esmakordne kogemus, sest tavaliselt olen ma võtnud massaži lähtuvalt sellest, kuidas ma ennast parasjagu tunnen – kas valutab turi või alaselg, kas eelistan sel päeval tugevamat või vähemtugevat massaži, kuid seekord ei küsinud massöör ühtegi sellekohast küsimust, et kust valutab, või mis teeme, hakkas lihtsalt tööle. Ainuke küsimus, mille ta esitas, oli see, et kas võib kasutada lõhnastatud õli – miks mitte, see lõhn, ehhki vaevutuntav, oli meeldiv. Mulle massaaž meeldis – kogenud liigutused, head käed. Natuke liinitöö tunne ka – ma ei tajunud, et ta oleks mu kehas probleemsete piirkondadega eraldi tegelenud. Alla tunni pole vist tõesti mõtet massaaži võtta, sest esimene pooltund läheb enamasti ajutöö vaigistamiseks ja teine on siis see tõeline nauding. Korraks jäin isegi tukkuma.

Pärast massaaži vaatasin nõutult massöörile otsa ja alles siis sain oma kauaoodatud hommikumantli – küll ilma vööta, aga vähemalt oli see nüüd olemas ja ma ei pidanud ilupoolele minekuks end riidesse panema. Eesruumis ootas mind tass auravat teed ja teenindajaga vesteldes selgus, et mu sisetunne polnud mind petnud – koht on kõige populaarsem just Soome turistide hulgas, kes Eestis soodsat teenust kasutamas käivad. Kalev Spa on nende jaoks muidugi ülimugavas kohas – sadama ja vanalinna vahel.


Foto: Visit Estonia

Võib-olla tegingi kohe alguses vea, et valisin riietumiseks veekeskuse riietusruumi, kui ilmselt oleks saanud ka wellness'i pool riideid vahetada, kuid kuna soovisin alustada basseinist ja saunast ning keha loputamise ja peapesuga ka lõpetada, siis ei tahtnud liiga palju ühest maja otsast teise koos oma riietega kõndida – Kalev Spa ruumide paigutus eeldab päevaspaa kasutajalt, kes tahab ka ujumas käia ja ilu poole pealt teenuseid kasutada, päris korralikku marssi keskuse eri osade vahel. Ja see marss mind nüüd ees ootaski.

- „Oi, kas teie hommikumantlil polegi vööd?”

- „Ei ole jah, mõtlesin, et äkki on need teil siis otsa saanud.”

Nüüd sain ka vöö ja enne viimast protseduuri olin siis kauaoodatud hommikumantli täies koosseisus kätte saanud, plätud taipasin ise kaasa võtta. Ma olen päris kehv orienteeruja ja ise poleks osanud seda käigurada ka valida, sest teenindaja juhatas mind ilupoole- ja veekeskuse vahet liigeldes läbi pika hotellikoridori, kuna basseinides käis jätkuvalt lärmakas laste võistlus ja ilmselt arvas ta, et see lärm ja sagimine rikub minu spameeleolu ehk ära. Väga tähelepanelik temast ja olen selle eest tänulik.

Klassikaline näohoolitsus meenutas mulle pisut seda, mille olin korra elus varem läbi elanud, kui teismeeas näopuhastuses käisin – mitte et mul seda vaja oleks olnud, aga teised ju käisid ja tahtsin ka. Ma üldse polnud nüüd, täiskasvanuna, sellega arvestanud, et mehaaniline puhastamine tähendab jätkuvalt aurutamist ja seejärel sõrmedega pooride tühjakspigistamist. Millegipärast kujutasn ette, et see on midagi terakestega koorimise sarnast. Aga kooriti hoopis teisiti – tootega, milles polnud ühtegi terakest ja mis tundus näos pehme ja mõnus. Mu nahk on väga tundlik, kuid kogu näohooldus tehti ilma et mu nägu oleks kordagi kipitama hakanud. Järelikult Guinot tooted sobivad tõesti ka kõige õrnemale ja valivamale nahatüübile. Sain ka nimekirja toodetest, mida hoolitsuses kasutati, kuid nende headusest hoolimata pole mul mingit plaani neid osta. Kasutan igapäevaselt nii näo, keha kui juuste hoolitsuseks mett ja kookosõli. Need lähevad käiku nii igapäevaselt kui saunas. Kuna mul nahaga erilisi probleeme pole, siis tegelikult eelistangi alati igasugu maskidele ja koorimistele massaaži – nii keha, pea, kui näo puhul.

Neiu juhatas mu läbi hotellikoridoride taas veekeskuse riietusruumi, tänasime vastastikku, jätsime sõbralikult hüvasti ja mind tabas taas see tunne, mis päeva jooksul varemgi – teenindajad tunnevad sisimas ehk pisut ebamugavust, et Kalev Spa on uuemate spadega võrreldes pisut maha jäänud. Teenindajad annavad endast küll parima, kuid tunne on ehk sama, kui püüad koolisööklas restoranilõunat pakkuda.

Atmosfäär: 6/10
Teenindus: 8/10
Massaaž: 8,5/10
Näohoolitsus: 8,5/10
Hinna ja kvaliteedi suhe: 8/10

Edetabel seni testitud spaade põhjal

1. Pürovel Spa 49/50
2. City Spa 48/50
3. Viimsi Spa 42/50
4. Tallink Spa&Conference Hotel 39/50
5. Kalev Spa Hotell & Veekeskus 34/50