Paika pandud süstemaatiline unerežiim aitab kehal paremini uinuda ja sul end hommikul värskena tunda. Proovi edaspidi ühel ja samal ajal magama minna ja pea sellest kinni, lubades endal aeg-ajalt maksimaalselt tunni võrra unegraafikut liigutada.

2. Sa teed trenni liiga hilja (või üldse mitte)

Aktiivne liigutamine on väga oluline osa tervislikust eluviisist, aga liiga hilistel õhtutundidel võib see segada sinu kehal uinumist. See ei tähenda, et peaksid trennist loobuma, sest just liigutades väsitad oma keha. Regulaarne trenn tagab pikema ja sügavama une. Lihtne soovitus on lisada pisut liikumist ja aktiivseid tegevusi oma igapäeva. Isegi lühike, 20minutiline jalutuskäik lõunapausil, võib aidata. Leia tegevus, mis sulle meeldib ja muuda see oma igapäevase elu osaks.

3. Jõid lõõgastumiseks klaasikese veini

Jah, klaasike veini võib aidata närve rahustada ja stressitaset alandada, aga uinumise eesmärgil veini joomine võib muuta une kvaliteedi hoopis halvemaks. Uuringud on näidanud, et alkohol aitab sul küll uinuda, aga 90 minutit enne magamaminekut veini joomine alandab une kvaliteeti. Seega, joo klaasike veini soovi korral õhtusöögi kõrvale, aga enne magamaminekut eelista midagi unesõbralikku nagu näiteks kummeliteed.

4. Armastad päevaseid uinakuid

Kerged uinakud on küll mõnusad ja inimese unerežiimi tervislik osa, aga kui uinak venib pikemaks kui 90 minutit või puhkad liiga tihti, võib see su öise unegraafiku segi paisata. Sama kehtib ka nädalavahetustel liiga pika une kohta. Parim lahendus on ärgata ka nädalavahetustel tavapärasel ajal ning teha hoopis päeva jooksul üks lühike uinak.

5. Läksid voodisse vihasena

Alahindame tihti oma tujusid – ka need mõjutavad meie une kvaliteeti. Kui lähed pidevalt voodisse vihasena või stressis, tasuks oma kurjad mõtted enne magamist hoopis üles kirjutada ja seejärel unustada.

6. Kasutad voodit peale magamise ka muudeks tegevusteks

Reserveeri oma voodi ainult magamiseks ja unusta voodis Netflixi vaatamine, Instagrammis piltide tšekkimine, skaipimine ja muu säärane. Nii harjuvad su meeled ära, et linade vahele pugemine tähendab, et aeg on magama minna. (Seksimine on siin erand loomulikult.) Proovi eksperimenteerida ja muuda ajutiselt magamistuba nutitelefonivabaks tsooniks ning jälgi, kuidas see sinu und mõjutab.

7. Su tuba on liiga soe

Kui õues pimedaks läheb, langeb ka sinu kehatemperatuur, et olla uinumiseks valmis. Täiuslik toatemperatuur magamiseks on +18-21 kraadi, mistõttu ära küta tuba liiga soojaks. Võid proovida ka õhukesema tekiga magamist või jalad magades teki alt välja pista.

8. Käisid vahetult enne magamaminekut duši all

Ka duši all käimine võib kehatemperatuuri tõsta ja melatoniini tootmist mõjutada. Kui sulle meeldib just õhtuti duši all käia, eelista sooja vett kuuma asemel või käi kasvõi tunnikene varem pesus ära.

9. Töötasid kuni öötundideni

Kui teed liiga kaua tööd ja ronid siis otse voodisse, võivad su keha ja meel olla veel liiga ärksad. Uinumine on protsess, mis tähendab, et peaksid enne magama minekut ka pisut lõõgastuma. Proovi panna tööasjad kõrvale vähemalt tunnike enne uinumist ja loe selle asemel raamatut, käi soojas vannis või venita õrnalt keha.

10. Su madrats ei ole piisavalt mugav

Halva une puhul ei mõelda tihti sellele, mis on kõige loomulikum – ebamugav madrats. Madratsit tuleks vahetada iga 7-8 aasta tagant või kuni ta ei paku enam piisavalt tuge ega lase kehal hingata.

Allikas: Byrdie