12 märki, et oled suuremas stressis, kui arvad


Shutterstock Shutterstock

Kurb, aga tõsi - sinu aju võib stressiga niivõrd ära harjuda, et selline seisund tundubki sulle normaalne. Uuringud on aga tõestanud, et stress mõjutab tuju ja füüsilist tervist rohkem, kui arvatagi võid.

Stress on uus normaalsus. Uuringud näitavad, et kuigi stress muudab meid ebatervislikumaks ja ebaproduktiivseks, siis 83 % meist ei tee midagi, et seda leevendada. Üheks põhjuseks võib olla leppimine sellega, et stress on uus normaalsus ja sellesse pole midagi parata. Pannes tähele aga erinevaid stressisümptomeid ja märgates, kuidas see mõjutab meie mõtlemist, mälu, suhteid ja tuju, tasub kindlasti järele mõelda ja proovida leida abi.

Sul on probleeme otsuste tegemistega. Ühes uuringus leiti, et kontrollimatu stressi all kannatavad inimesed on suutmatud langetama otsuseid. Nimelt põhjustab stressis inimestele suuremate otsuste tegemine raskust just seetõttu, et nad ei suuda näha suuremat eesmärki ja olla tuleviku suhtes optimistlikud. Mida suurem on stress, seda rohkem tehakse ka halbu otsuseid.

Sa lähed kiiremini närvi ja oled kannatamatu. Miks? Nimelt seetõttu, et stress on lähedalt seotud hirmuga. Stressis inimesed kardavad riskida ja võtta ette julgeid tegusid. Stressis inimese aju on kogu aeg nii-öelda ellujäämisolekus ehk lihtsalt proovib hakkama saada igapäevaste asjadega, kuid sedagi viletsal kombel. Kuna stress tekitab aga suuremat hirmu, paneb see meid kiiremini ärrituma ja teiste suhtes agressiivsust üles näitama. Osalt tuleneb see evolutsioonist, sest agressiivsus vaenlase suhtes tagas kunagi parema võimaluse ellujäämiseks kui armastuse näitamine.

Sa kritiseerid oma partnerit ja keskendud suhtes vigadele. California ülikoolis tehtud 15 aasta pikkune uurimistöö näitas, et mida suurem on stress, seda rohkem reageeritakse väikestele tõusudele ja mõõnadele. Eriti viimastele ja just seetõttu on stressis inimesed agaramad laskuma vaidlustesse, kritiseerima partnerit ning teda ka alusetult süüdistama. Stressi all kannatav inimene ise seda tähele aga ei pane, arvates, et käitub normaalselt.

Sa sööd tavalisest rohkem või oled isu sootuks kaotanud. Kaks kolmandikku stressi all kannatavatest inimestest sööb rohkem kui tavaliselt. Üks kolmandik sööb aga vähem. Nimelt on kehas stressihormoon, mis isu suurendab, kuid selle hormooni koguse ootamatu vähenemine võib isu hoopis võtta.

Sinu mälu ja keskendumisvõime ei ole hea. Pinge ja stressiseisund hakkab mõjuma ka mälule. Sellest tulenevalt ei mäleta inimene enam asju nii hästi kui tavaliselt ja samuti on keskendumisraskused. Nii võib käima minna nii-öelda surnud ring ehk stressist tingitud keskendumisvõime segab töö tegemist, mis omakorda tähendab halvemaid töötulemusi. See aga omakorda suurendab stressi halbade tulemuste tõttu.

Suurem osa päevi möödub väsinuna. Stressirikkad päevad hoiavad aju kogu aeg töös, mistõttu kulutab keha päeva vältel meeletult energiat, et võidelda tuju üleval hoidmisega. Selle tulemusena on inimene päeva jooksul tuim, täites ülesandeid justkui robotlikult. Õhtuks on aga enesetunne meeletult väsinud ja jõuetu. Seega päeva jooksul puudub isegi hetk, mis oleks täidetud tõelise energiaga.

Sa ei suuda magada ega voodist tõusta. Uuringud on näidanud, et inimestel, kes magavad vähe, on vereringes suurem kogus stressihormoone. See mitte aga ei vähenda ainult une kogust, vaid mõjutab kogu unekvaliteeti. Seetõttu tunneb stressis inimene ärgates end ääretult väsinuna, mis omakorda ajendab teda aga voodisse jääma. Voodisse jäämine tekitab aga jällegi tunde, et päev on sisutühi ja mõttetu, mis omakorda tekitab veel suuremat stressi. Niisiis aja end voodist püsti ja sunni end midagi tegema, sest voodisse jäämine ei lase sul ennast välja puhata, vaid tekitab veel suuremat stressi. Lisaks lase tuppa ka valgust. Mida pimedamas ruumis istud, seda rohkem see sulle stressi tekitab. Kui päev on hall ja sombune, pane isegi kõik tuled kodus põlema ja proovi midagi toredat teha. Pimedas toas üksi istumine muudab asjad ainult hullemaks.

Sa tunned enesekindluse puudumist. Stressihormoonid tekitavad ka alaväärsustunnet ja mõtteid, et sa ei suuda mitte midagi teha ning kõik on mõttetu. Tegelikult see ei ole nii. See on lihtsalt tunne, mis tekib stressihormoonide tõttu. Just nimelt stressihormoonid panevad murelikku inimest nägema kõike hallis valguses. Selleks, et maailm muutuks taas värvilisemaks, tuleb stressist vabaneda nii kiirelt kui võimalik.

Lihtsad asjad tunduvad rasketena. Stressihormoonid põhjustavad kognitiivsushäireid, mistõttu tunduvad ka kõige lihtsamad asjad rasketena. Ka see pole reaalsuses nii, sest tegelikult ei ole stressis inimene suutmatu, talle lihtsalt tundub nii. Kui vabaned stressist, muutub kõik palju helgemaks.

Sa naudid oma lemmiktegevusi üha vähem. Kui inimene tunneb suurt stressi, siis ta on võimetu tundma mõnu asjadest, mis talle varem suurt rõõmu pakkusid. Serotoniinitase on pidevalt tasakaalust väljas ja see viib lõpuks depressioonini. Niisiis tuleks stressiga kindlasti tegeleda ja huvi varasemate hobide ja meelistegevuste vastu taastub peagi.

Sa oled muutunud ebasotsiaalseks. Stressis inimene tunneb huvipuudust peaaegu kõige vastu. Samuti on ta väsinud ja jõuetu midagi tegema. Sellest tuleneb ka vähene sotsiaalsus, sest lihtsalt pole jaksu teistega suhelda ja kusagile minna. Kogu aeg on tunne, et tahaks puhata või "täna ei viitsi". Tegelikult tuleneb see aga stressist ja lihtsalt kodus istumine ei muuda midagi paremaks. Kindlasti tuleks aega veeta sõprade ja lähedastega, et niinimetatud mustast august välja tulla. Samuti põhjustab stressiseisund suuremat himu tarbida alkoholi ja tubakatooteid.

Allikas: RD

Kommenteeri!


Reklaam