21 levinud tervisliku toitumise müüti, mis ei vasta tõele


Foto: Shutterstock Shutterstock

Kas süsivesikutest peaks tõesti võimalikult kaugele eemale hoidma? Kas C-vitamiin ikkagi hoiab külmetushaigused eemal? Saa teada, missugustel teada-tuntud müütidel ei ole tõepõhja all.

1. C-vitamiin hoiab külmetuse eemal
Uuringud on näidanud, et C-vitamiinil ei ole tõestatud efektiivsust, mis aitaks külmetushaigusi täielikult vältida. Siiski on teadusuuringuid, mis tõestavad vastupidist, kuid seda vaid aktiivsete maratonijooksjate ja suusatajate puhul.

2. Selleri söömine põletab rohkem kaloreid, kui sellest saad
Ühegi asja söömine ei põleta rohkem kaloreid, kui see annab. Selleris lihtsalt sisaldub vähe kaloreid. Seega võid seda süümepiinadeta näksida nii palju kui tahad.

3. Kaunviljasid peab teraviljadega samal ajal sööma, et võimalikult palju valku saada
Söö päeva jooksul toite, mis sisaldavad erinevaid aminohappeid ning saad kätte kogu vajaliku toitainete koguse. Oad ja kaunviljad on küll väärtuslikud, sisaldades palju valku, kiudaineid, B-vitamiine, rauda, kaaliumit ja teisi mineraale, olles seejuures madala rasvasisaldusega. Mainitud seos aga otseselt tõele ei vasta.

4. Toored porgandid on toitainete poolest rikkamad kui küpsetatud
Tegelikult hautamine hoopis tõstab porgandite toiteväärtust! Nimelt aitab see vabastada beeta-karoteeni, mis on ülimalt kasulik antioksüdant.

5. Kui soovid väiksema kalorsusega ja rasvasisaldusega kanaliha, eemalda enne selle küpsetamist nahk
Nahaga küpsetamine, keetmine, grillimine või praadimine aitab hoopis kanaliha loomulikke mahlasid ja selles sisalduvaid toitaineid säilitada. Kui soovid vähem kaloreid tarbida, valmista kanaliha siiski selle nahaga, kuid eemalda see vahetult enne serveerimist. Nii saad siiski täieliku maitse- ja toitainete koguse.

6. Väldi kanamune, sest neis on palju kolesterooli
Kanamunade kasulikkuses on tihti kaheldud, kuid värskeimate uuringute kohaselt ei sisaldu neis tegelikult märkimisväärselt palju kolesterooli. Tegelikkuses on munad just soodsad mitmete erinevate toitainete allikad, muuhulgas tsink ja raud, D-vitamiin ja ajuvitamiin koliin. Hoia oma organismi kolesteroolitase kontrolli all ning piira küllastunud rasvhapete tarbimist.

7. Mida vähem süsivesikuid tarbid, seda tervislikum oled
Tervise vaatepunktist on tunduvalt olulisem kõige tervislikumate süsivesikute tarbimine. Vähemalt seitse põhjalikku teadusuuringut on näidanud, et mehed ja naised, kes söövad regulaarselt täisteravilju, põevad 20-30 % väiksema tõenäosusega südamehaiguseid. 2010.aastal läbiviidud uuringust, kus osales enam kui 13 000 täiskasvanut selgus, et need, kes sõid enamike toidukordadega täisteratooteid, olid väiksema kehakaaluga.

8. Kui kasutad või asemel margariini, tarbid vähem kaloreid
Või ja margariin sisaldavad umbes sama palju kaloreid. Margariini valmistatakse taimeõlisid kasutades ning esialgu toodeti seda kui tervislikumat alternatiivi traditsioonilisele võile (mis sisaldab ohtralt kolesterooli ja küllastunud rasvhappeid). Tuleb aga välja, et mõned margariinid on isegi kahjulikumad, kuna sisaldavad transrasvu. Neil on südame tervisele aga isegi kahjulikum mõju. Kui otsid sobivaimat margariini, vali selline, milles ei sisaldu transrasvu.

9. Pähklid on sama kahjulikud nagu rämpstoit
Pähklid on suurepärasteks valguallikateks ja annavad kehale ohtralt ka teisi kasulikke toitaineid. Jälgima peab aga seda, kui palju pähkleid sa sööd – parim on mitte rohkem kui üks peotäis päevas. Harvardi ülikooli teadlased avastasid, et naised, kes sõid pähkleid umbes viis korda nädalas, haigestusid 20 % väiksema tõenäosusega II tüüpi diabeeti võrreldes nendega, kes ei söönud kunagi pähkleid. Mitmed uuringud on lisaks tõestanud, et regulaarne pähklite söömine kaitseb südamehaiguste eest.

10. Mõnedes Aasia toitudes leiduv naatriumvesinikglutamaat (tuntud ka kui MSG) põhjustab peavalusid ja muid ebameeldivaid reaktsioone
Uuringute kohaselt ei reageeri inimesed tavaliselt aga ühendile, mida tuntakse laialdasemalt nime all MSG, vaid reaktsioone põhjustavad vürtsikate toitude levinud koostisosad nagu histamiin, türamiin ja fenüületüülamiin.

11. Hilisõhtune naps aitab paremini magama
Ka üldiselt tervete ja tervislike eluviisidega täiskasvanute puhul võib alkoholi tarbimine enne magama minekut häirida uinumist ja normaalset unerütmi.

12. Karboniseeritud joogid on kahjulikud
Kergelt karboniseeritud vesi, millele on lisatud viil laimi või sidrunit siiski kustutab janu ilma tervist kahjustamata. Koolajoogid aga on tõepoolest kahjulikud, mõjutades kaalutõusu, olles kahjulikud hammastele, tekitades kõrget vererõhku ja muid probleeme.

13. Diabeeti põdevad inimesed peavad loobuma igasugusest suhkru tarbimisest
Aeg-ajalt väikeses koguses suhkru tarbimine ei tee diabeetikutele liiga. Võti peitub aga toitude tarbimises, milles sisalduvad mõõdukas koguses süsivesikud, rasvad ja valgud.

14. Jõhvikamahl aitab ravida põiepõletikku
Puuduvad igasugused teaduslikud tõendid, et just jõhvikamahl aitaks kuseteede põletikku ravida või isegi leevendada. Neid peaks siiski ravima retseptiravimitega. Sellegipoolest võib jõhvikamahl põiepõletikule ennetavalt mõjuda, kuna selle koostis suudab takistada põletikke põhjustavate bakterite kinnitumist põie seintele.

15. Ära joo piima, kui põed külmetushaigust
Ka siinkohal puuduvad kindlad teaduslikud tõendid, mis ütleksid, et piim ka tegelikkuses suurendab hingamisteedes mäda tootmist. Seega ei ole veel põhjust loobuda klassikalisest kuumast piimast meega, et organismi turgutada.

16. Vürtsikad toidud tekitavad maohaavandeid
Vürtsid ei tekita maohaavandeid. Tänaseks on teada, et hoopis helikobakter on kõige sagedasem maohaavandite tekitaja. Küll aga võivad teatud ravimid, näiteks aspiriin maohaavandeid ärritada. Vürtsikad toidud ei sobi aga ärritunud soole sündroomiga inimestele ja seda ajavad inimesed tihti segamini maohaavanditega, peamiselt enne ametlikku diagnoosi.

17. Külmetuse ajal söö, palaviku ajal nälgi
Puuduvad igasugused meditsiinilised põhjendused, mis ütleksid, et peaksid toidu tarbimist palaviku ajal piirama. Jah, sul võib sel ajal küll väiksem isu olla, kuid peaksid kehale siiski toitaineid andma ja sööma neid toiduaineid, mida keha talub. Tegelikkuses isegi tõusevad haiguse ajal keha toitainete vajadused, kuna ainevahetus kiireneb.

18. Rasvavabad või madala rasvasisaldusega toidud on alati parem valik, kui rasva sisaldavad toidud
Kui räägime liha- ja piimatoodetest, siis vastab tõepoolest tõele, et mida vähem rasva, seda parem. See aga ei puuduta pakendatud, töödeldud toite. Kui tootjad eemaldavad teatud toitudest (mõtle: küpsistest) teatud koostisosa (mõtle: rasva), lisavad nad maitse kompenseerimiseks sellesse midagi ebatervislikku (loe: suhkrut). Paljud toiduainete tootjad „mängivad“ tihti toitudes oleva suhkru, rasva, soola ja teiste koostisosade kogusega. Mitmed toitumiseksperdid aga usuvad, et kehale on parem, kui väldid kunstlikult rasvavabasid toiduained ning valid tervislikud ja kasulikud rasvad, nagu pähklid ja avokaado.

19. Külmutatud ja konserveeritud puu- ja juurviljad sisaldavad vähem toitaineid kui värsked
Värsked puu- ja juurviljad on ainult siis tervislikumad kui külmutatud ja konserveeritud variandid, kui need on värskelt korjatud ja neid ka värskelt sööd. Poes müüdavad tooted on aga tihtipeale läbinud pika teekonna ja sageli on need mitu päeva laoruumides enne müügisaalidesse jõudmist. Selle aja jooksul kaotavad need aga kasulikke toitaineid. Vastupidiselt aga külmutatakse värskelt korjatud viljad koheselt pärast korjamist, mis aitab säilitada enamiku nende vitamiinide ja mineraalide sisaldusest.

20. Porgandite söömine parandab silmanägemist
See müüt on ringluses olnud alates Teisest maailmasõjast, kui levisid kuulujutud, et piloodid sõid palju juurvilju oma nägemisteravuse hoidmiseks. Tegelikkuses aitas aga pilootide „nägemisvõimele“ paljuski kaasa tehnoloogia. Kui sul pole just tõsist A-vitamiini puudust, siis porgandite söömine sinu silmanägemist ei paranda.

21. Punane vein on ainus kasulik alkohoolne jook
Tõsi, punast veini on juba ammu kiidetud kui kasulikku jooki (mõõdukas koguses!). Hiljutised teadusuuringud on aga leidnud, et hoopis etanool – piiritus, mis teeb alkoholist alkoholi – on see aine, mis aitab organismis head tüüpi kolesterooli tõsta ja aitab kaasa vere hüübimise takistamisele, mis omakorda aitab ennetada insuldiriski. Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et vähemalt konkreetsele uuringule tuginedes loob sama tulemuse väikeses koguses igasugune alkohoolne jook.

Allikas: RD

Kommenteeri!


Reklaam