7 asja, mis juhtub sinu kehaga, kui jood iga päev kohvi


Foto: Shutterstock

Miljonid inimesed üle maailma joovad iga päev kohvi. Kuidas see meie organismile mõjub?

Haiguste esinemissagedus väheneb – oled tervem! Kohvipuu avastati tõenäoliselt Etioopias, kus üks kitsekarjus märkas, et tema karja loomad, kes juhuslikult mingeid tundmatuid „marju“ sõid, väga erksaks muutusid. Tänaseks on kohvi üsna põhjalikult ka teaduslikult uuritud. Juues iga päev musta kohvi, vähendad sa teatud haigustesse haigestumise riski. Mõõdukas kohvi joomine (3-5 tassi päevas) võib vähendada II tüüpi diabeeti, Parkinsoni tõvve, dementsusesse, maksatsirroosi ja mõnedesse vähiliikidesse haigestumist.

Mõned eksperdid on kohvile viidanud koguni kui imerohule, mis aitavad nimetatud haigusi ära hoida ja eluiga pikendada. Erinevaid kohvijooke on palju, kuid teadlased märgivad, et kõige paremini avalduvad sellised omadused musta kohvi joomisel. Selleks, et antioksüdandid oma tööd teha saaksid, tuleb koorest ja piimast loobuda.

Tuju võib paraneda. Lisaks sellele, et must kohv haigusi ära hoida aitab, mõjub kohvis sisalduv kofeiin ka ajule. Eriti märgatav on efekt väikeste (u 75 mg) kofeiinikoguste puhul. Kofeiin saadab ajus korda rea positiivseid asju, näiteks muutub inimene erksamaks, tema tähelepanu suureneb ja tuju paraneb. Samaaegselt väheneb depressiivsus. Teadlaste sõnul vähendab kohv ka suitsiidiriski.
2013. aastal Harvardi rahvatervise kooli poolt läbi viidud uuringu tulemused tõestasid, et inimesed, kes jõid kaks või kolm tassi kohvi päevas, vähendasid oma enesetapuriski 45 protsendi võrra ja seda tõenäoliselt just kofeiini tujutõstva toime tõttu.

Parandab mälu. Kohvi kõige positiivsem efekt on tõenäoliselt see, et jook muudab su erksaks, suurendab tähelepanu- ja keskendumisvõimet. Kuid selle kõrval on kohvil positiivne mõju ka mälule, kinnitab üks hiljutine uuring. Ajakiri Nature Neuroscience avaldas artikli, milles väidetakse, et kofeiin avaldab organismile mõju ka 24 tundi pärast manustamist, parandades pikaajalist mälu.

Kohv aitab spordis paremaid tulemusi saavutada. Selgub, et kohvist saavad kasu nii sportlaste keha kui vaim. Kohvis sisalduvat looduslikku kofeiini seostatakse füüsilise sooritusvõime paranemisega, eriti aeroobsel ja kestvustreeningul. Et tulemused paraneks, loetakse soovituslikuks kofeiiniannuseks 2-6 mg kehakaalu kilogrammi kohta. See võrdub umbes nelja kuni kaheksa tavalise suurusega tassiga inimesele, kes kaalub 70 kilogrammi ringis.

Selge on see, et kohv parandab füüsilist võimekust nii lühematel kui pikematel treeningutel. Lisaks lülitab kofeiin ajus välja selle piirkonna, mis tunneb ära adenosiini – hormooni, mis põhjustab väsimustunnet. Seetõttu suureneb vastupidavus ja väheneb ühtlasi ka valutunne. Kofeiin suurendab keskendumisvõimet ja muudab erksamaks – needki omadused mõjuvad kehalise tegevuse korral soodsalt.

Võib häirida päevarütmi, kui tarbid liiga palju. Kohvil on siiski ka negatiivseid omadusi. Esimene neist on see, et kui seda juua ülemäära palju, tekivad mõnedel inimestel ebameeldivad kõrvalnähud: ärevus, paanika, rahutu uni ja kofeiinisõltuvus. Ameerika südameassotsiatsioon kinnitab, et kofeiinisõltuvusega inimesed võivad tunda ärajäämanähte, kui viimasest kofeiinidoosist on möödas 12-24 tundi. Kõige sagedasem sümptom on peavalu. Tavaliselt mööduvad ärajäämanähud 24-48 tunni jooksul.

Nagu sisuliselt iga asjaga, millega liiale minnakse, võib ka kohv olla surmav. Uuringute kohaselt on letaalseks doosiks olenevalt inimesest keskmiselt 100 tassi kohvi päevas.

Võib tõsta vere kolesteroolitaset (sõltub valmistamisviisist). Kolesteroolist oled sa kindlasti kuulnud ning nüüd võib sul tekkida huvi oma kohvivalmistamise meetod üle vaadata. Kui kasutad presskannu või kohvikeedukannu või eelistad juua espressot, sisaldab sinu kohv tunduvalt rohkem vere kolesteroolisisaldust tõstvat kafestooli kui kasutaksid filterkannu või valmistaksid kohvi lahustuvast pulbrist. Ja põhjus on selles, et kohvifilter eraldab kohvist kolesterooliväärtustele tõstvalt mõjuvad õlid ehk terpeenid.

Võib tõsta vererõhku, kuid pikemas perspektiivis negatiivset mõju ei avalda. Ja viimasena – kohv võib vererõhku tõsta. Tüüpiliselt on vererõhutõus lühiajaline ja pikemas perspektiivis sellel mingeid tagajärgi pole. Peamine põhjus, miks vererõhk inimese organismis tõuseb, on see, et veresoonte seinad muutuvad jäigaks. Regulaarsel kohvijoomisel aga niisugust tagajärge pole.
Allikas: RD

Kommenteeri!


Reklaam