Jalavannid kui esmane hoolitsus

Naha kuivamise ja jalgade hooldamise juures on palju abi jalavannidest, mida võib teha paar korda nädalas. Vee temperatuur võiks olla 37 kraadi ja vanni kestvus umbes kümme minutit. Naha niisutamiseks ja pehmendamiseks võib vette lisada spetsiaalset jalavanni soola, mis aitab ideaalselt ka väsimuse puhul.

Pärast vannitamist tuleb jalad hoolega kuivatada, pannes erilist rõhku varbavahedele. Ära ei tohi unustada ka korralikku kreemitamist, mis on hoolduse üks oluline osa.

Korralik jalahooldus on vajalik aastaringselt, aga suvisel ajal kehtivad erilised nõuanded ja soovitused. Alati on kergem ja odavam hädasid ennetada, kui pärast nende lahendamisega tegeleda. Igapäevane jalahooldus tagab pehme ja sileda nahaga jalad, mille üle võib alati ja igal pool uhke olla.

Jalgade kreemitamisel tuleb silmas pidada kolme lihtsat nõuannet:

- Varbavahesid ei kreemitata, sest sinna võib tekkida niiske, soodne keskkond bakterite paljunemiseks ja haudumiseks.
- Liigselt higistavaid jalgu ei ole soovitav kreemitada enne kui on välistatud jalaseen.
- Paksenenud ja kuivadele kohtadele tuleb panna rohkelt kreemi ja jätta see 15 minutiks peale, jäägid võib pärast ära pühkida.

Enamik tavalistest jalahädadest nagu kallus (nahapaksend), konnasilmad ja kannalõhed on põhjustatud liigsest survest jalale. Survet avaldavad nii liiga kitsad või liiga kõrge kontsaga jalanõud, eelkõige varvastele. Jalatsid, mis on liiga õhukese tallaga, avaldavad survet jalatallale ning kingad, mis on natuke liiga suured, võivad põhjustada jala libisemist ja seetõttu hõõrdumist. Need on ka kõige levinumad suvised jalahädade põhjustajad.

Paksenenud nahk ja kannalõhed

Paksenenud naha puhul on abi uureat ja piimhapet sisaldavatest kreemidest. Uurea soodustab vana ja paksenenud naha koorumist ning uue pehme naha tekkimist. Sel on ka omadus vett siduda, niisutades seeläbi nahka.

Uureat sisaldavatest kreemidest on abi ka kannalõhede korral. Sügavad kannalõhed võib täita haavaliimiga. Moodustub veekindel kile, mis kaitseb haava väliste ärritajate eest, soodustab paranemist ja takistab haava taasavanemist.

Konnasilmad tekivad rõhumise tagajärjel

Konnasilmad on nahapaksendid, mis on tekkinud kestva rõhumise tagajärjel. Tekkimise põhjuseks võivad olla ka liiga tihedad sukad-sokid või nendes olevad õmblused. Enamasti on konnasilmad ohutud, kuid nendesse võib tekkida põletik, mis tekitab valu.

Tihti aetakse konnasilm ja soolatüügas omavahel segamini. Konnasilm on nahapaksend, soolatüügas aga viirushaigus. Nende tekkemehhanismid on erinevad ja seega erinev ka ravi. Kahtluse korral tuleks nõu küsida spetsialistilt.

Konnasilma raviks on apteegis saadaval erinevaid vahendeid: plaastrid, lahused ja kreemid. Kõik nad on söövitava toimega ja seetõttu tuleb hoolega jälgida, et ravivahend ei satuks tervele nahale. Enne ravimi kasutamist leotage jalga soojas vees, sest see pehmendab nahka ja kergendab koorumist.

Kui konnasilmad või soolatüükad tekitavad valu, on olemas pehmed kaitseplaastrid, mis vähendavad survet. Söövitavaid ained ei tohi kasutada diabeetikud ega inimesed, kellel on halb vereringe.

Nahapaksendite ja konnasilmade ravis on esmatähtis mugavate jalanõude leidmine. Kui ostate uued kingad, tuleks seda teha õhtul, kui jalad on veidi turses.

Konnasilmade ja nahapaksendite teket ennetab ka regulaarne kreemitamine nahka kooriva kreemiga.

Soolatüügas saadakse avalikes kohtades

Soolatüügast tekitab viirus, mis levib näiteks saunades ja ujulates või ka otsese kontakti kaudu, näiteks ühte käterätikut jagades. Enamasti on soolatüükad konarliku ja ebatasase tiheda pinnaga käsnjad moodustised, mille keskosas võib näha väikseid musti täppe. Jalataldadele tekkivad soolatüükad muutuvad kehasurve tõttu lamedaks ja mosaiikseks ning tihti ka valusaks.

Raviks sobivad erinevad plaastrid, lahused ja kreemid, mis kõik apteekides saadaval on. Soolatüügaste eemaldamiseks kasutatakse ka vedela lämmastikuga külmutamist. Meetod on efektiivne ja kollete taastekke võimalus väike, kuid protseduur on valulik.

Suvise aja kaaslased – villid

Kes meist poleks kokku puutunud villidega, mida ebaõige suuruse või ebamugava kujuga jalanõud tekitavad? Villide tekkimist saab ära hoida spetsiaalse ville ennetava pulga abil. Uute jalatsite ostmisel tuleb pulgaga määrida jalal kohti, kuhu tavaliselt villid tekivad. Pulk teeb naha libedamaks ja vähendab seeläbi hõõrumist.

Kui vill on juba tekkinud, saab kasutada spetsiaalseid villiplaastreid. Plaaster on diskreetne ja mugav, tõrjub vett, mustust ja baktereid ning kaitseb uute villide tekkimise eest. Enne plaastri paigaldamist tuleb koht korralikult puhastada. Kindlasti ei ole vaja ville katki teha ja plaastrit võib vahetada alles siis, kui see iseenesest lahti tuleb.

Jalaseen levib niiskuses

Suvel on umbsete jalanõude kasutamine eriti ohtlik, sest higistamine ja niiskus loovad bakterite paljunemiseks soodsa keskkonna. Kui ei ole võimalik kanda hingavaid jalanõusid, tuleks päeval sokke või sukki vahetada. Abi on ka lahtiste jalanõude kandmisest ilma sukkadeta, sest nii saavad jalad rohkem õhku.

Kui jalad peavad taluma niisket keskkonda, tuleb olla nende pesemisel ja kuivatamisel eriti hoolas. On olemas spetsiaalsed spreid ja pulbrid, mis sisaldavad seenevastaseid ained ja hoiavad ära higistamise ning ebameeldiva lõhna tekke.

Jalaseene ravimite valik on lai ja tavaliselt kantakse neid lööbele 1-2 korda päevas 1-4 nädala vältel. Ravimit tuleb määrida kuni 3 cm kaugusele nähtavast koldest ja pärast haigustunnuste kadumist peab ravi jätkama veel ühe nädala vältel.

Nakatumise taasvältimiseks on soovitatav jalgu ja jalanõusid regulaarselt seenevastase spreiga üle pihustada.

Allikas: Südamepteek