Kolm või kuus korda?

Enne, kui räägime sellest, millal sa siis tegelikult sööma peaksid, tuleks teha selgeks, kui tihti sa sööma peaksid. Palju on soovitatud, et näiteks kaalulangetamiseks on kõige kasulikum süüa kuus väikest portsjonit päevas – kahe ja poole kuni kolme tunniste vahedega, mitte kolm korda päevas nagu lapsepõlvest harjunud oleme. Teadus aga seda päriselt ei kinnita.

Aatal 2010 Ottawa ülikooli poolt läbi viidud uuring leidis, et tihti söömine ei aita tegelikult kaalu langetada. Samuti pole tõendeid, et kolm korda päevas söömine parem oleks. Oluline on hoopis jälgida ja seeläbi ära tunda, mis sobib sinu kehale kõige paremini.

Hommikusöök

Seda sa juba kindlasti tead, et hommikusöök on päeva tähtsaim toidukord. Eriti oluline on see, kui soovid kaalu kaotada või korralikult treenida. 2010. aastal avaldatud uuringus osales kolm gruppi, grupp A ehk inimesed, kes sõid hommikust enne trenni, grupp B ehk inimesed, kes sõid hommikust pärast trenni ja grupp C, kes sõid hommikusööki ilma trenni tegemata. Uuringu käigus leiti, et pärast kuut nädalat võtsid need, kes ei teinud üldse trenni või kes sõid enne trenni tegemist hommikusööki, kaalus juurde. Need aga, kes sõid hommikust pärast trenni tegemist, ei võtnud ühtegi kilo juurde.

Kuigi hommikusöögi söömiseks pole ideaalset aega, võiksid planeerida selle hommikul kella viie ja kümne vahele nädala sees ja kuni 11ni nädalavahetustel.

Hommiku- või lõunasnäkk

Kui sööd päevas kuus väikest portsjonit, kuulub su menüüsse ka hommikusöögijärgne snäkk (tavaliselt kaks kuni kolm tundi pärast hommikusööki). Vaidlusi selle kasulikkuse üle on palju. 2011. aastal läbi viidud uuringu järgi aitas see menopausijärgselt või ülekaalulistel naistel kaalu langetada. Vastupidiselt on mitmete teiste uuringute järgi leitud, et sööd seetõttu hoopis rohkem. Lapsed, kes söövad täitvaid snäkke nagu erinevad köögiviljad või juust, tarbisin kokkuvõtvalt hoopis 72 protsenti vähem kaloreid kui need, kes sõid vahepealaks rasvaseid snäkke nagu kartulikrõpsud.

Lõunasöök

Kui räägime kaalukaotusest või selle stabiilsena hoidmisest, on oluline, et sööksid lõunat varakult. Hiljuti läbi viidud uuringus osales kaks poolt, inimesed, kes sõid lõunat varakult ja need, kes sõid seda peale kella kolme. Selgus, et need, kes lõunatasid hiljem, kaotasid kaalus vähem, kui varajased lõunatajad.

Õhtusöök

Õhtusöögi aeg on sõltuvuses sellest, mis kell sa magama lähed. Kui lähed tavaliselt voodisse juba kell üheksa, on soovitatav süüa enne kuute õhtul, sest vajad vähemalt kolme tundi toidu seedimiseks. Seda kahel põhjusel – sa ei tahaks minna voodisse täis kõhuga, sest see häirib su und, aga sel võib olla roll ka happe refluksi tekke puhul. 2005. aastal läbi viidud uuringust selgus, et inimestel, kes söövad õhtust hiljem, esineb tõenäolisemalt happe refluksi. Tegemist on olukorraga, kus maos olev hape tuleb üles söögitorusse. See põhjustab ebamugavust ja võib sind terve öö jooksul üleval hoida. Samuti on varasem söömine kasulikum seetõttu, et kipume söögi osas hilistel õhtutundidel aina halvemaid valikuid tegema...

Ära söö mõtlematult

Rääkides toitumisest, on parim asi, mida mitte teha, mõtlematult söömine, sest just nii kipume sööma rohkem, kui tegelikult vaja oleks. Selleks, et teadlikult süüa, lülita televiisor välja, ära söö lõunat kontorilaua taga ega autoroolis ühelt kohtumiselt teisele sõites. Mõtle, mida sa sööd ja millal, mitte ära haara külmkapist esimest ettejuhtuvat asja. Veidi rohkem mõtlemist võib muuta palju.

Allikas: The List