Mis on microblading? “See on Aasiast pärit kulmude pool-püsivärvimine, mille juures kasutatakse terakujulist instrumenti, mis koosneb mitmest kõrvuti paiknevast nõelast, millega sisuliselt lõigatakse nahka (!). Kui värv viiakse nahka liiga sügavale, muutub värv hallikaks või sinakaks ning samuti ei kulu see maha. Jah, te olete oma näo alatiseks rikkunud,” kirjutavad iluspetsialistid.

Nad jätkavad: "Ametliku väite kohaselt võib sinakas pigment esineda kas vale tehnika tõttu või väga rasuse naha puhul, aga hiljem, koolituse käigus, selgus siiski, et see oht on vabalt esinev ka kombineeritud naha puhul, mis on aga enimlevinud nahatüüp."

Protseduuri juures mängib ilutegijate sõnul väga olulist rolli ka naha paksus. Kuna Skandinaavia naiste epidermise (ehk pealisnaha) kiht on kaks korda õhem kui Aasia naistel, on ka protseduuri ebaõnnestumise riskid kordi suuremad. Vallo ja Ljashenko hinnangul ei sobi protseduur 90%-le Põhjamaa naistest.

Jumestajad ja kulmutehnikud on hämmingus, et koolituse korraldajal ei olnud ette näidata pilte 10 õnnestunud tööst, mille puhul oleks pilt tehtud kuu pärast protseduuri. “Meile suudeti näidata vaid ühte. Lisaks selgus, et koolitaja pole seda konkreetset tehnikat veel aastatki kasutanud ja seetõttu tal pole ka “aasta hiljem”-stiilis pilte. Meie hinnangul on see äärmiselt kahetsusväärne, kuna arusaamine kõikvõimalikest komplikatsioonidest ja värvi kuluvusest tulebki umbes paariaastase kogemuse käigus. Selle aja jooksul on iluspetsialistil olnud võimalust oma klienti korduvalt näha ja olukorda hinnata-vaadelda.”

“Praegusel juhul on see lihtsalt teoreetiliste teadmiste jagamine ja tekib küsimus, et kuidas saab sellist vastutusrikast protseduuri, mille käigus kliendi nahka tugevalt traumeeritakse, üldse õpetada inimene, kel puudub praktiline kogemus,” küsivad nad.

Loe täispikkuses blogipostitust SIIT.

Koolitaja peab blogis esitatud väiteid valedeks

Microblading'u sertifitseeritud koolitaja Dovile Zilinskaite peab Lana Vallo ja Ksenia Ljashenko väiteid aga pahtahtlikeks ja täiesti alusetuteks. Koolitaja on microblading'uga tegelenud kaks aastat ning koolitaja sertifikaati omab ta selle aasta kevadest.

Microbalding'u väljaõpe kestab üldjuhul kuni kuus kuud. Kahepäevasel vahetul baasväljaõppel omandavad õppijad peamised töövõtted, ohutustehnika, nad saavad kaasa vajalikud töövahendid, juhendid, materjalid. Edasine väljaõpe seisneb mentorluses interneti vahendusel – õpilased peavad saatma fotosid oma töödest, neid juhendatakse igaüht isiklikult. Sertifikaadini, mis tõendab vajalikku professionaalsust ja kvaliteeti, et osutada teenust Microbladingu kaubamärgi alt, jõuab umbes 70% alustanuist,” selgitab Zilinskaite.

Kuidas erineb microblading püsimeigist? “Püsimeik tehakse alati naha sügavamatesse kihtidesse, mis ei uuene. Kui see seal on, siis sinna see jääb. Teatav risk millegi valesti minekuks on alati, aga püsimeigi puhul jääb viga alatiseks inimese näkku. Microblading teostatakse naha pindmises, uuenevas kihis. Nõuetekohase väljaõppega spetsialisti tehtnuna ei kujuta microblading mingit riski, ei armide ega eluaegse soovimatu tätoveeringu näol. Isegi kui mingi viga peaks tekkima – see võimalus on natuke suurem väga rasuse naha puhul – on see kõik korrigeeritav ja parandatav,” jätkab ta.

Millega protseduuri teostatakse? “Microblading'u jaoks kasutatakse tööriista, mis ei tungi sügavamatesse nahakihtidesse ning ei tekita ka vibratsiooni, mis teatavasti võib tekitada ka jäädavaid nahakahjustusi. Iga spetsialisti liigutus on väga täpne ja kaalutletud, seepärast ongi tulemus ülimalt realistlik,” väidab koolitaja. “Võime klientidele silma vaadata ja oma näo ja nimega kinnitada, et see on uus tase, ja see on kliendi jaoks turvalisem kui ükski püsimeigi tehnoloogia.”

Vallo ja Ljashenko blogipostituses on kirjutatud, et kui kulmuvärv viiakse liiga sügavale nahka, muutub selle värv hallikaks või sinakaks ning see ei kulu maha. "See väide on lihtsalt vale. Me kasutame ainult spetsiaalselt selleks protseduuriks mõeldud pigmente, mis sinakaks minna ei saa isegi teoreetiliselt. Need pigmendid lihtsalt ei sisalda musta värvitooni, mis võiks vale kasutamise korral hakata peegeldama spektri sinakat osa. Pruunid pigmendid võivad vale kasutamise korral tõepoolest peegelduda hallikana. See võib juhtuda väljaõppe käigus algaja õppija käes, ning meil on selleks puhuks ette nähtud spetsiaalne lahus pigmendi neutraliseerimiseks,” selgitab Zilinskaite.

Ta lükkab ümber ka blogis toodud hinnangu, et protseduur ei sobi enamikule Põhjamaa naistest. “Tegelikkus on risti vastupidine. Kui Põhjamaade naistel on tõesti õhem nahk, siis vastupidi, just neile see kõige paremini sobibki. Microblading võib olla sobimatu inimestele, kel on erakordselt rasune nahk. Sellisel juhul võib tulemus vajada pisut rohkem järelhooldust ja korrigeerimist, aga me soovitame spetsialistidel sellistel juhtudel igaks juhuks protseduurist loobuda. Üldjuhul palutakse siis kliendil küsida lihtsalt dermatoloogi arvamust selle protseduuri soovitatavuse kohta.”

Kas ja kui palju on koolitaja näinud ebaõnnestunud töid? “Mõnda olen näinud, need on eranditult kõik olnud seotud erakordselt rasuse nahaga. Tavalise rasusemat tüüpi naha puhuks on meil spetsiaalsed pigmendid ning sellega probleeme pole, jutt on tõesti üksikutest haruldaselt rasuse nahaga klientidest.”

Viimaks, miks ei näidatud Vallole ja Ljashenkole pilte õnnestunud töödest? “Meie eesmärk on teha head tööd ning tõestada ennast ausas konkurentsis. Kuigi me tõesti ei tahaks mudamaadlusse laskuda, on see nii ränk ja otsene süüdistus, et nõuab ka konkreetset vastust. Blogipostituse autor helistas mulle, kui olin just lennukile astumas, ning nõudis tõestuseks kümmet fotot. Käigu pealt suutsin mobiiltelefonist leida ühe.”

Hea lugeja, jaga enda kogemusi! Kas oled microblading'ut proovinud või tead kedagi, kes on selle kulmude pool-püsivärvitehnikaga kokku puutunud?