Kiirpilk moeajalukku: moeklassika — meremehestiil läbi aja ja mererõivad Eesti moeloojate loomingus
Kui heita kiire pilk moeajalukku, näeme, et selles korduvad sageli samad siluetid ja värvitoonid. Uute moekunstnike tõlgenduses ja uutes ajastutes saavad siluetud ja värvid uue tähenduse. Mood ongi oma olemuselt püsimatu, mistõttu mood on alati uus.
Mis muutub moeklassikaks? Seda on raske ette ennustada, uuenduslikud ja šokeerivad ideed muutuvad viljakale pinnasele sattudes sageli kiirelt igapäevariietuseks, samas mõned ideed unustatakse peatselt ja nendeni jõutakse tagasi alles palju hiljem.
Meremehestiil moes on muutunud ajatuks klassikaks, mis tänapäeval kuulub pea iga endast lugupidava moemaja kollektsioonide hulka ja ei möödu suve, kus merenduslikus stiilis rõivad moes ei oleks. Millal aga jõudis triibusärk tänavamoodi, miks võib vanadest albumitest leida suurel hulgal lapsi madruse riietes, kust üldse on pärit mereväevorm, miks meremeeste riided on sinised ja valged, mis teeb Kihnu kalurite troi eriliseks ja miks kannab Jean Paul Gaultier pidevalt triibulisi rõivaid? Neile küsimustele leiad vastuse Lennusadama näituselt Meri riidekapis.
Meremehestiil moedisainerite loomingus
Meremehe stiili elemendid nagu sinise-valge kombinatsioon, triibud, kandid, kuldsed nööbid, ankrud või köiemotiivid — on suvistes kollektsioonides esinenud juba alates 20. sajandi esimesest poolest. Kaasaja moedisaineritest armastavad seda stiili Karl Lagerfeld, Sonia Rykiel, Kenzo ja Ralph Lauren, kes näitavad peaaegu iga aasta oma kollektsioonides midagi merelist.
Bretooni triibulisest on saanud aga moekunstniku Jean Paul Gaultier´i kaubamärgi tunnus. Vastuolusid armastav ja prantsuse moekunstis “ulakaks lapseks” kutsutud Gaultier´i riietati lapsepõlves tihti madrusestiili. Triibuline teema on võitnud tema poolehoiu ning ta on tihti palunud pressiesindajatel oma moeshowdel triibulist särki kanda.
Meremehe stiili kohtab moekunstis kõige sagedamini kruiisi ehk kuurordi-kollektsioonides. See on tavaliselt valmisrõivaste kollektsioon (ready-to-wear), mis algselt oli mõeldud jõukamale kliendile, kes sai endale pärast jõule lubada soojamaapuhkust. Moemajade ja brändide toodangus on see lisaks põhikollektsioonidele. Kuulsamatest moemajadest pakuvad kruiisikollektsioone Chanel, Dior, Gucci, Marc Jacob ja Ralph Lauren. Viimasel ajal valmistatakse taas rohkem eraldi ka meestele mõeldud kruiisikollektsioon.
Kuldse kuurortiaja alguseks peetakse 1920.-30. aastaid. Sel ajal jõudis puhkamine ja sportimine laiematesse massidesse. Moemajad hakkasid üha enam pakkuma vabaaja riietust. Selle aja tuntumad moekunstnikud olid Chanel ja Patou ning populaarseks kuurorti riietuseks olid kujunesid pikad laiad alt laienevad püksid, suured kübarad, riidest kingad ja lühikesed püksid, vestid.
Meri Eesti moe- ja ehtekunstis
Eesti moekunstnikud on merest inspireerunud rohkem kui loodusnähtusest, millel on oma erinevd tujud ja värvitoonid. Mere rikkalik värvipalett — öine tumesinine või päikeses sillerdav hõbehall, laintevahu piltsiline või jäätunud talvise mere kirgas valge — need toonid kuuluvad tihti ka siinsete elanike lemmikute hulka.
Eesti on küll mereäärne riik, kuid aastakümneid Nõukogude Liidu piiritsoonis elamine, mil otsetee merega oli ära lõigatud — mõjutas ka moekunsti. Arvatavasti on see üks põhjuseid, miks mereväe rõivaste mõjutused ja stiliseeringud on Eesti moekunstis vähe olulised. Tänasel päeval võib siinsete Eesti autorite loomingus juba taas leida põnevaid meremehe stiili elemente.
1980 aastal toimus Tallinnas Olümpiamängude Purjeregatt ja sel aastal oli kohalikus moes oluline kõik merega seonduv. Moes olid kaptenijakid, madrusekraed ja -mütsid, laiad heledad püksid.
Eesi ehtekunstnike loomingus on tunda mere lähedust. Meri on neid inspireerinud tööde loomisel kui ka materjali valikul.
Tänastest ehtekunstnikest on kõige rohkem merega seotud Tanel Veenre, kes kasutab merega seonduvaid materjale, näiteks õngekorke. Need kuulusid lapsepõlves tema mänguasjade hulka ning on andnud hiljem lahenduse, kuidas luua vormilt skulpturaalseid ehteid, mis ei kaaluks palju.
Ehtekunstnik Leida Ilo (1943) „Hingepaatide” kollektsiooni idee tõuke andis meri autorile ise. Pärast tormi rannakaldalt leitud ja mere poolt veidi lihvitud männikoor oli põneva faktuuri ja olemusega. Materjalist vormusid ehtekunstniku käe all pisikesed paadid ja tuletornid. Mere ja ranna ainestikku on kasutanud oma loomingus ka Salme Raunam (1921-2008). Tema kollektsioonides on ehteid, kus kohtuvad materjal ja idee, mille tulemusel sünnivad merekarpidest merelinnusilueti kujulised ehted.
Kui tahad merest ja moest rohkem teada, külasta kindlasti Lennusadamas laupäeval avatavat näitust Meri riidekapis!
Autorid: Teele Saar, Krislin Kämärä, Aet Alev
