Esimesed olümpiatööd

Peeter Rästale oli Sotši paraadvormi disainimine esmakordne kogemus. „Tõsi, Kunstiakadeemia magistrikursustel sai juba varem grupitööna kätt harjutatud loomingulise ülesandena Londoni OM paraadvormi disainimisel ja eks nii mõnigi idee transformeerus sealt Sotši kollektsioonile üle,“ kirjeldab Rästa. „Esimeseks juhendiks saime soovituse, et teeksime midagi erilist ja mõtleksime nii-öelda raamist välja. Inspiratsioon tuli sõna otseses mõttes nii uksest kui aknast. Alustasime taliolümpia loomisega talve hakul ja nii sai peamiseks inspiratsiooniallikaks kodumaa kaunis ja karge loodus, mille ühendasime põhjamaiste mustrite ja jõulise graafikaga. Tulemus – mustvalge kombinatsioon koos koobaltsinise aktsendiga, mis oma lihtsuses mõjus värskelt ja pilkupüüdvalt. Iga pisemgi detail sai hoolega läbi mõeldud ja paika seatud,“ kirjeldab disainer.

Piret Pupparti esimene olümpiakollektsioon valmis aga hoopis Läti meeskonnale: „See oli Pekingi suveolümpiaks aastal 2008. Sealt järgmine oligi Eestlaste talvevorm Sotšis. Läti puhul mängis olulist rolli nendele ainuomane tumepunane lipuvärv, mis oma olemuselt on juba veidi retro ja nii ma kasutasin ka kirjafondis ja printides kerget retrostiili. Eestlaste taliolümpial sai määravaks meie looduse ilu talvisel aastajal,“ tutvustab Puppart, kes peab end Eesti looduse fänniks. „Just nädalavahetusel mõtlesin, et teen 7 km matka läbi raba ja metsa ja välja tuli ikka 19,5 km – lihtsalt imelised lume alla painutatud lepapuud kaardumas üle metsaraja iga lepakäbike ilma poolt omaette klaaskuuliks voolitud. Sellisest vaatepildist ei saa kunagi küllalt! Seda enam, et kõik looduses on nii kordumatu!“

Olulised aspektid

Millele pööravad disainerid olümpiarõivaid kavandades erilist tähelepanu? „Praktilisus, esinduslikkus, mugavus, et oleks kerge hooldada – need klauslid peavad ilmtingimata täidetud olema. Samas anname me oma parima, et sportlased ja Olümpiakomitee liikmed näeksid välja parimad! Me mõtleme alati, kuidas ja misläbi me muust massist erineme, seda enam, et oleme nii pisike rahvas. Meie idee peab olema palju löövam kui mõne muu suurriigi oma, kus mass tagab vormi äratundmise ka ilma riigilipu ja -nimeta peakohal,“ rõhutab Piret Puppart.

Rästa lisab: „Minu arvates peab olümpiarõivas kandma endas ideed rahvast ja riigist. Rõivad peavad sobima kliimasse, kus mängud toimuvad. Lisaks esinduslikkusele peab olümpiakollektsioon olema funktsionaalne ja mugav. Kuna olümpiakollektsiooni loome Montoni brändi võtmes ja see on alati populaarne ka kõikide Montoni kandjate seas, siis peab ta sobituma ka Montoni laiemasse käekirja – olema trendikas, värske ja stiilne.“

Kollektsiooni saamislugu

„Olümpiakollektsiooni loomine algab minu jaoks inspiratsiooni kogumisest. Lisaks loomingulisele poolele tuleb ennast kurssi viia OM asukoha kliimaga ning sealsee ilmastiku eripäradega. Näiteks Sotšis on sellel aastaajal väga erinev temperatuur mägedes ja orus. Sellised teadmised on olulised materjalide valimisel ning toodete disainimisel. Kui kõiki aspekte on kaalutud ning arvesse võetud, siis algab üks suur ideede visualiseerimine ning ajuragistamine. Valitud ideed tuleb veelkord läbi mõelda ning korralikult esitluseks vormistada. Tihti teeme komplektidest mitu erinevat versiooni, mille vahel just see õige välja valida. Enne lõpliku versiooni kinnitamist toimub mudelite viimistlemine ning ka vajadusel muutmine. Näiteks viimased olulised muudatused sai tehtud loetud minutid enne kollektsiooni viimast esitlust,“ kirjeldab Rästa ja lisab, disaineri töös tuleb selliseid põnevaid muudatusi ja kannapöördeid pidevalt ette.

Puppart rõhutab koostöö olulisust: „Näeme üksteist komitee liikmetega vahekoosolekutel, kus arutame mis, kus ja kuidas. Kuivõrd kogu see valmimisprotsess on üks koostöö erinevate osapoolte vahel, siis tulevad muudatused kuidagi loomulikult ja jooksvalt.“

Olümpiarõivas tekitagu meeskonnatunnet

Kui spordirõivalt eeldatakse eelkõige mugavust, siis millised ootused seatakse olümpiarõivale? „Sündmus ise dikteerib juba paljutki: olümpiamängud, rahvusvaheline, rahvuslik, suurüritus, esindusfunktsioon, mugavusfuntsioon, praktilisus... sealt tuleb iseenesest neid väikseid nüansse terve trobikond. Oluline on leida ideaalne tasakaal esinduslikkuse, originaalsuse ja kandmismugavuse vahel,“ kirjeldab Puppart. Rästa lisab, et arvastama peab ka inimestega, kes vormirõivast kandma hakkavad. „Läbi tuleb mõelda lisaks esindusfunktsioonile ka kandmismugavus ning see, kuidas ja kus nad neid rõivaid kannavad. Lisaks mainitud omadustele rõhutaksin olümpiarõiva puhul olulisena ka tiimitunde tekitamist. Need rõivad peaksid kandjas tekitama selge ühtekuuluvuse – nii oma rahva kui ka teiste kaasolümpialastega. Olümpiarõivas peab rääkima meie väikese riigi ja rahva lugu.“

Väljakutse disaineritele

Olümpiarõivaste disainimine esitab disaineritele põneva väljakutse. „Väljakutse on tohutult suur,“ kommenteerib Puppart, „see publikum, keda pead kõnetama, varieerub ühest seinast teise. Seal on andunud hobisportlasi, koduperenaisi, ärimehi- ja naisi, ehitajaid, piloote, talunikke, teadlasi jne jne – neil kõigil on mõneti võimalus selles ühtsustunde tekitamises kaasa rääkida ja ma pean kõiki neid omal moel silmas pidama, kui disainiprotsess kätte jõuab.“

„Ilmselt on suureks erinevuseks igapäevatööst vastutus ning kohustus mitte ainult oma ettevõtte ja brändi, vaid ka sportlaste, nende esindajate ja kõigi eestimaalaste ees,“ kirjeldab Räsa. „On see ju võimalus tutvustada meie sportlaste kaudu ka siinset disaini maailma kõige suurema auditooriumi ees. Üha enam on sportlaste rõivastus ka selle riigi visiitkaardiks ning suured rahvusvahelised brändid võistlevad selle nimel, et luua oma riigi meeskonnale kõige kaunim esinduskollektsioon.“

Uus kollektsioon

Peeter Rästa sõnul on järgmine olümpiakollektsioon (2016. aasta Rio de Janeiro suveolümpia) paberi peal juba valmis. „Ütleksin, et mõtted on soojad – toimub ju järgmine olümpia Brasiilias.“ Saladuseloor jääb kollektsioonilt siiski kergitamata ja kollektsioonist lubatakse pikemalt rääkida, kui õige aeg saabub.

Kollektsiooni järgi on suur nõudlus

Olümpiaks valminud kollektsioonid on piiratud koguses alati ka Montoni lettidele jõudnud – kuidas kliendid on selle vastu võtnud? „Alati väga positiivselt,“ ütleb Piret Puppart. „Viimasest kollektsioonist ei jõudnud suur osa üldse poodigi, sest eelmüügist sai enamik tooteid juba otsa. Ma arvan, et see räägib juba ise enda eest. Palju jõudis meieni ka positiivset tagasisidet väljaspoolt Eestit ning meie e-poe kaudu toimetati olümpiakollektsiooni rõivaid üle maailma paljudesse erinevatesse riikidesse. Eriti inspireerivalt mõjub alati see, kui meie oma sportlased ütlevad, et neil oli hea ja uhke tunne neis rõivastes kohapeal ringi liikuda.“

Vaata siit Sotši olümpiaks valminud rõivaid!