Kogu tõde SPF-ist: olulised aspektid, millest lähtuvalt peaksid tegelikult päikesekaitsekreemi valima


Foto: Shutterstock

Päikesekaitsekreemi SPF-number iseloomustab eelkõige kaitset UVB-kiirguse eest. See näitab, kui kaua võib päikese käes viibida ilma päikesepõletust saamata.

Kaunist jumet igatsevad enamasti kõik meie kliimavöötmes elavad inimesed. Ometi tasub ka päikese käes viibides meeles pidada, kuidas enda nahka kaitsta. Kas teadsid, et naha enda kaitsevõime toimib vaid umbes kümme minutit? Kuidas valida endale sobiv päikesekaitsevahend ja milline SPF on õige?

Päikese käes pikemalt viibides tuleks alati kasutada päikesekaitsevahendeid, mis sisaldavad päikesekaitsefaktorit SPF ehk UV-filtrit (UVA- ja UVB-filtrit). Sealjuures juures tuleb meeles pidada, et ka päikesekaitsevahend ei kaitse ohtliku ultraviolettkiirguse eest sajaprotsendiliselt. Päikesekaitsekreemid, -geelid ja-õlid absorbeerivad, hajutavad või peegeldavad UV-kiirgust.

Mida näitab SPF-number? SPF-number iseloomustab eelkõige kaitset UVB, mitte UVA eest. See näitab, kui kaua võib päikese käes viibida ilma põletust saamata. Enamasti on 1 SPF võrdne 15-20 minutiga, ent heleda ja õrna nahaga inimestel võib see olla ka 10 minutit või vähem. Seetõttu on väga oluline, et valiksid enda nahale sobiva SPF-ga kreemi. Huvitav on fakt, et SPF ei takista päevituse saamist. See võtab lihtsalt pisut kauem aega, andes nahale võimaluse kohanemiseks. Nii püsib ka päevitunud jume kauem.

Päikesekreemi SPF ehk faktor, mis sobib sulle

Päikesekaitsevahendi valimisel tuleb arvestada oma nahatüübiga.

I tüüp – siniste silmade ja tedretähnidega inimesed, kel tekib alati päikesepõletus. Nahk läheb punaseks, kuid ei päevitu. Sobib tugeva kaitsega SPF 20-25.

II tüüp – blondide või punaste juustega sinisilmsed inimesed. Nahk saab küll kergesti päikesepõletuse, kuid päevitub siiski minimaalselt. Kaitseks sobib SPF 15-20.

III tüüp – mõnikord võib saada kerge põletuse ja päevitub keskmiselt. SPF 12-15.

IV tüüp – põletuse saab harva ja päevitub keskmisest tugevamini. Sobib SPF 4-8.

Päikesekreem näole

Nägu ja käed on rohkem päikese käes ning nende puhul võiks kasutada tugevama kaitsega kreemi kui ülejäänud kehal. Päikese eest vajavad kaitset ka juuksed, silmad ja huuled, seega on soovitatav kanda peakatet ning UV-kaitsega päikeseprille.

Päikesekreem lastele

Laste puhul on päikesekaitsekreemi kasutamine lausa kohustuslik. Uuringutest selgub, et lapseeas saadud päikesepõletused võivad hiljem soodustada nahavähi teket. Lapsed ei oska ise ennast päikese eest kaitsta ja nende nahk on täiskasvanute omast tundlikum. Lastele tuleb määrida kaitsekreemi, mille SPF algab 15-st. Pärast iga ujumist või rätikuga kuivatamist tuleb lapsele kreemi kindlasti uuesti peale kanda.

Apteegis müüdavatest päikesekreemidest sobivad lastele kõige enam Eucerini ja Sebamedi sarja tooted. Õige päikesekaitsekreemi leiad vastavalt lapse vanusele. Valikus on erinevaid päikesekreeme beebidele ja kuni 3-aastastele lastele ja lastele vanuses 3-11 eluaastat.

Õrna ja heleda nahaga inimesed ja lapsed peaksid üldiselt kasutama vahendeid, mille SPF on minimaalselt 30.

Väga suur SPF number ja veekindel päikesekaitsekreem

Väga suure SPFiga tooted (SPF 40 ja rohkem) on päikeseblokaatorid. Neid on soovitatav kasutada imikutel, päikeseallergilistel inimestel, veespordiga tegelejatel ning armide ja pigmendilaikude kaitseks.

Sobiva päikesekaitsevahendi valimisel tuleb peale SPFi-numbri arvesse võtta ka toote veekindlust. Veekindlad päikesekreemid jagunevad kaheks. Water resistant-tooted peavad vastu 20-minutilisele ujumisele, waterproof-tooted 40-minutilisele ujumisele. Pärast ujumist peab päikesekaitset kindlasti uuendama. Eriti oluline on see laste puhul, kes mängivad vees sageli mitmeid tunde.

Üldreegel naha kaitsmisel on see, et päikesekaitsevahendit tuleb nahale määrida vähemalt pool tundi enne päikese kätte minekut ning seejärel uuendada seda keskmiselt kolme tunni järel. Seejuures on oluline kasutada piisavas koguses kreemi – umbes 36 grammi ehk kuus teelusikatäit päikesekreemi täiskasvanud inimese kohta.

Pärast ujumist või rätikuga kuivatamist on kaitse säilitamiseks vaja sama kogus kreemi uuesti nahale kanda, sest SPF lahjeneb. Kui viibid liiva, asfaldi või veekogu juures, suureneb päikesekaitsekreemi kasutamise vajadus, kuna need peegeldavad ultraviolettkiirgust tagasi ehk vees oleme päikesekiirgusega hoopis otsesemas kokkupuutes.

Pärast päevitamist pese päikesekreem maha

Pärast päevitamist on oluline päevituskreem maha pesta. Ööseks kanna kehale kui ka näole niisutav kreem, mis kinnistab päevitunud jumet ja aitab taastada naha niiskusesisaldust. Selleks sobivad päevitusjärgsed tooted, mis sisaldavad nahale erinevaid kasulikke aineid, näiteks aaloeekstrakti, E-vitamiini, mentooli ja glütseriini.

Kindlasti jälgi päikesekaitsekreemide puhul „parim enne“ kuupäeva, sest ajaga päikesekaitsekreemi aktiivsed toimeained riknevad ning väheneb kreemi tõhusus. Lisaks koguneb avatud pudelisse aja jooksul baktereid.

Allikas: Südameapteek

Kommenteeri!