Koolivorm aastal 2017: kes, miks ja kuidas seda kannavad?


Foto: Norrison OÜ

Koolivorm pole enam ammu üksnes eliitkoolide eripära. Üha rohkemates koolides kannavad õpilased ühesugust riietust, olgu selleks kasvõi ainult pusa või vest.

Küsimus, mida hommikul selga panna, vaevab igaüht, kes hommikuti kuhugi kiirustab. Täiskasvanud saavad soovide ja võimaluste järgi ise oma moevalikud teha, ent laste puhul on see küsimus trikiga – kokku peaksid saama nii lapse kui ka lapsevanema soovid. Paljud Eesti koolid on keerulise küsimuse tuhandete perede jaoks (vähemalt koolipäevadeks) lahendanud ja kehtestanud koolivormi. Ühelt poolt praktiline lahendus, teisalt oluline märk koolist ja kogukonnast. Koolivormi sotsiaalne funktsioon on rõhutada kuuluvust ja osalust, ütleb Eesti suurima koolivormide tootja Norrison OÜ juhatuse esimees Kalev Lember. „Koolivormi kandes näitab õpilane, et ta ei pea end kaaslastest paremaks ja aktsepteerib neid endaga võrdsena, mis on oluline tegur ka koolikiusamise vähendamiseks. Koolivormi selga pannes ei pea kulutama vaimujõudu sellele, kellena näidakse, vaid kes ollakse ja kuhu suundutakse.”

Kes mida kannab?

Üldiselt eelistavad erakoolid pigem täisvorme, munitsipaalkoolid kasutavad ka vähendatud versioone. Vorme kantakse rangemalt kuuenda-seitsmenda klassini, kuid on ka koole, mis kasutavad koolivorme gümnaasiumi lõpuni.

Koolivormid jagunevad laias laastus kaheks. „Üks suund on hästi klassikaline, väheste detailidega vorm. Värvid jäävad tagasihoidlikuks: bordoopunane, tumesinine, must. Teisalt on ka koole, mis kasutavad julgemaid värve – näiteks Nõmme põhikool, mis on kunstikallakuga. Kõige spetsiifilisemad koolivormitooted on kindlasti kudumid, kahte ühesuguste kudumitega kooli pole olemas,” sõnab Kalev. „Kudum on väga kehasõbralik, pikemaajaliselt kantav ja mugav toode. Need peavad mitu hooaega vastu ja antakse sageli edasi ka pere järgmisele lapsele.” Muide, kas teadsite, et Halliste põhikoolis on traditsiooniliste koolivormide asemel kasutatud hoopis rahvusmustritega villaseid kampsuneid? See Anu Raua imeline algatus on nüüdseks kahjuks hääbunud.

Sõnaga „koolivorm” seostuvad paljudele piirangud, kohustused ja võib-olla isegi veidi igav välimus. Vale puha – moodne koolivorm on igati noortepärane ja siingi saab rääkida trendidest. „Üha rohkem julgetakse klassikast eemale liikuda. Näiteks triiksärgid on värvilisemaks muutunud või särkide varrukad üleskeeratavad, nii et neid saab nööbiga kinnitada poolde käsivarde. Noorte seas on hästi vastu võetud ka kooli logoga kolledžipusad. Näiteks Kuristiku gümnaasiumi pusal on logo suurelt rinnal ja seda ostetakse mõnikord ka suuremaid numbreid, et trendikalt lohvakas oleks.”

Mõni kool lubab ka kapuutsiga pusa, mis on küll ebatraditsiooniline, kuid võib sellegipoolest šikk olla. „Hea näide on Tartu erakool, kel on muidu klassikaline vorm – kudum, kõva kraega särk ja lips. Leiti, et kapuutsiga korrektset pusa saavad lapsed kanda näiteks vahetunni ajal õues.” Ja ka vana mood on ringiga tagasi – sama kool kasutab retrolikke poiste lühikesi pükse. Koolivormi hind jääb tavaliselt 50 euro ringi.


Lühikeste pükste stiilinäide.

Stabiilsuse sümbol

Moekunstnik Oksana Tanditi tütar Frida alustas 1. septembril kooliteed Gustav Adolfi gümnaasiumis. Oksana arvates õigustab koolivorm end alati. „Usun, et vormi kandmine distsiplineerib kandjat, pealegi on traditsioonide hoidmine väga oluline – stabiilsuse sümbol meie ebastabiilses maailmas. Ühtlane visuaalne lahendus aitab lastel paremini õppele keskenduda ja vähendab sotsiaalset ebavõrdsust. Vormi kandes näevad lapsed väga korrektsed välja,” kommenteerib ta. Kuidas Fridale koolivorm meeldib? „Talle meeldib see väga, eriti plisseeseelik ja sametine koolimüts!”


Frida Tandit. Foto: Kalev Lilleorg

Kommentaar

Aga kui koolivormi pole?

Kirsi Altjõe, stilist ja lastemoeblogi Sand in Your Shorts asutaja

Mulle väga meeldivad koolivormid, need võiksid kõikides koolides olla. See tekitab võrdsus- ja ühtsustunnet, on ilus vaadata ega tekita küsimust, mida hommikul kooli selga panna. Kui koolil oma vormi pole, võiks õpilastel vähemalt pidulikel puhkudel olla ühesugused vestid-mütsid või valitud värvigamma, millega kool silma paistaks.

Koolivormi puudumise korral võiksid lapsed koolis käia viisakalt riides, sest oma välimusega peegeldavad nad suhtumist klassikaaslastesse ja õpetajatesse. Austus teineteise vastu algab heast tujust ja korrektsest välimusest. Just nagu täiskasvanud panevad tööle selga viisakamad riided kui trenni või suvilasse minnes. Kuid see ei tähenda, et riietus peaks olema igav ja isikupäratu. Riietumiseks on üüratult palju ägedaid viise. Kui rääkida trendidest, siis moes on samet, velvet, teksa, suured mustrid, sügisestes toonides kangad. Kõrge kaelusega pulloverid, kootud jakid, palju on vintage-riietest tulnud detaile.

Kindlasti võiksid koju jääda dressipüksid ja -pluusid, retuusid, neoonvärvides riided, lõhkised teksapüksid. Mulle isiklikult ei meeldi ka väljakutsuvad slogan’id riietel. Oma lastele olen ikka selgitanud, et kool on midagi tähtsat ja erilist. Riietus ei pea olema igav, aga ka mitte väljakutsuv.


Kirsi Altjõe. Foto: Laura Rohtlaan

Allikas: Laupäevaleht LP

Kommenteeri!


Reklaam