Kui palju köögivilju peaks päevas sööma, et see kehale ka tegelikult kasu tooks?


Foto: Shutterstock

Teadusuuringud kinnitavad, et rohke köögiviljade tarbimine aitaks aastas ära hoida miljoneid ennetähtaegseid surmasid, sealhulgas alandada ka vähki ja südameveresoonkonna haigustesse haigestumise riski.

Eesti soovituslik „5 peotäit puu- ja köögivilju päevas“ põhineb Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel. Nende uuringud kinnitavad, et sellise koguse tarbimine pikendab nii meeste kui ka naiste eluiga. Viiest portsjonist kolm peaksid moodustama köögiviljad ja kaks puuviljad. Üheks portsjoniks peetakse 100 grammi ehk peotäie jagu aiasaadust.

Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liige Külli Holsting kinnitab puuviljade tarbimise tõusu – aina rohkem eestlasi valib tervislikuks maiustamiseks mõne maitsva vilja. „Teisalt, köögiviljade söömisel on eestlastel veel palju arenguruumi. Iga päev peaks meie menüü sisaldama vähemalt 300 grammi köögivilju. Osa neist tuleks ära süüa toorelt, et saada ülivajalikku C-vitamiini, folaati ning ensüüme, mis kuumutamisel hävivad,“ lisab Holsting.

Vähemalt kolm portsjonit erinevat värvi köögivilju päevas

Köögiviljade fenomeni taga peitub nende kiudainete, vitamiinide, mineraalainete, antioksüdantide ning fütotoitainete sisaldus. Need toitained küll ei anna energiat, kuid on hea tervise säilitamiseks väga vajalikud. Kuna inimese organism ei ole kohastunud eelpool nimetatud toitaineid ise tootma, peavad need tulema toidust.

Et hõlpsasti katta eelpool nimetatud ühendite päevased normid, on soovitatav regulaarselt järgida viie peotäie reeglit. Samuti tuleks kombineerida puu- ja köögivilju nii, et esindatud oleksid kõik vikerkaarevärvid.

Kuigi seos köögiviljade tervislikkuse ning värvi vahel ei ole koheselt haaratav, on tegelikult neid ühendavaks märksõnaks fütotoitained. Fütotoitaineteks nimetatakse taimseid ühendeid, mis sisuliselt funktsioneerivad kui antioksüdandid (kaitsevad keha kahjulike molekulide eest, mida nimetatakse vabadeks radikaalideks). Köögiviljades on väga erinevaid fütotoitaineid. Just need annavad näiteks porgandile iseloomuliku oranži ning mustikatele sinise värvuse.

Toitumisnõustaja Külli Holsting peab oluliseks rõhutada, et fütotoitainete mõju inimesele on uuritud eelkõige seoses vähi- ning südameveresoonkonna haiguste ennetusega. Nende mõju on hoopiski laiem ja oluline kõigi terviseprobleemide ennetuses. Meeles tuleb pidada, et fütotoitained töötavad kõige paremini sünergiliselt ehk avaldavad kõige paremat mõju üksteist toetades. Sellest johtuvalt on looduslik toit ka selle parim allikas. Kuid suurema vajaduse katmisel võib vaja minna ka toidulisandeid, kus esinevad fütotoitained on omavahel oskuslikult kombineeritud ja doseeritud.

Loe edasi, milliseid erinevaid tervistavaid omadusi on erinevat värvi köögiviljadel: http://tervisliktoitumine.ee/koogiviljad-tagavad-parema-elukvaliteedi/

Kommenteeri!


Reklaam