Kuidas valida ja milliseid kanda? Kõik, mida võiks teada väekatest rahvarõivastest


Põlva naise kuhiksõlg Foto: Sandra Urvak, MTÜ Rahvarõivas

Tänane Õhtuleht kirjutab kuuldusest, nagu plaaniks president Kersti Kaljulaid vabariigi aastapäeva vastuvõtul kanda rahvarõivaid. Sellest inspireerituna tuletame meelde, kuidas ja kust rahvarõivaid hankida. Või õmmelda need koguni ise? Aga millised ja kuidas?

Rahvarõivad kui pärandvara on midagi erilist, mida antakse edasi emalt tütrele. Samamoodi levivad ka nende valmistamise oskused. Kuid vastupidi levinud arvamusele, et rahvarõivad on midagi vana ja unustatut, näitab viimase aja tendents hoopis, et rahvarõivaste vastu tuntakse suuremat huvi ning üha rohkem Eesti naisi soovib need endale ja oma perele ise valmistada.


Emmaste küüt.

Kogenematu silm ei erista traditsioonipäraseid rahvarõivaid esinemiskostüümidest, mida kannavad lauljad ja rahvatantsijad. Need on siiski oluliselt erinevad. „Kui rahvarõivad on hästi teostatud ja kvaliteetsed, siis need asendavad ka pidulikku rõivast. See on rõivas, mis ei aegu kunagi,” selgitab MTÜ Rahvarõivas projektijuht Anu Randmaa. „Küll aga ei tohiks olla rahvarõivas odav ja lihtne piduliku rõivastuse aseaine.”

Keerukam või lihtsam käsitöö?

Mis eristab esinemiskostüümidena kantavaid rahvarõivaid traditsioonilistest? Esinemisrõivad (mida näeme sageli laulu- ja tantsupidudel) on loodud mööndustega ja tihti lihtsustatult – peamiselt sellepärast, et hind oleks soodsam. Lihtsamate tikandite kasutamine ja osast detailidest (mis kaugele ei paista) loobumine teeb rahvarõivad taskukohaseks ka lauluansamblitele ja tantsurühmadele, kes muidu neid endale lubada ei saaks.


Palamuse mees ja naine.

„Rõivas, millega minna näiteks presidendi vastuvõtule, peaks olema siiski traditsioonilise peene käsitöö ja kõigi lisandite ning ehetega,” rõhutab Randmaa. „Nagu tantsijad ütlevad, siis töörõivaga vastuvõtule minna ei sobi. Kahjuks seda siiski tehakse ja see on teadlikkuse küsimus – nii näeb vastuvõttudel siiski valgeid sukki villaste sukkade asemel ja ka vatti saanud komplekte,” viitab Randmaa luitunud ja päikesest pleekinud rahvarõivastele.

Milliseid rõivaid valida?

Üldiselt arvatakse, et rahvarõivaid võiks valida oma ema või isa sünnikoha järgi. Kuid mitte ainult. „See oleneb ka sellest, kuhu nende kandja ise on juurdunud ja kus ta end kodus tunneb. Kui kanda paikkonna rõivast, siis peab see seljas oma tunduma. Enamasti on inimestel mingi selline koht olemas – kas nad on sinna kolinud, kas see on mingi maakoht, kus nad sageli käivad ja tunnevad, et seal on nende juured,” pakub Randmaa. Mida soovitada aga linnainimestele, kel pole maal sugulasi ega enda maakohta? „Kui inimene on mitmendat põlve tallinlane, võiks valida midagi Tallinna ümbruse kihelkondadest – näiteks Jõelähtme või Keila poolt.”


Kanepi seelik.

Algaja rahvarõivahuvilisena võiksite kindlasti asjatundjalt lisainfot küsida. „Kuigi internetis leidub rahvariiete kohta väga palju infot, siis soovitan mitte vaid sellega piirduda. Tihti on erinevates paikkondades rahvarõivaste tegijad teada ja nende leidmine ei ole raske. Tasuks otsida ka teemakohaseid koolitusi, nii saate juba tellijana teada, mida te tahate ja millised peaksid rahvarõivad olema,” annab Randmaa nõu ja avaldab lootust, et aeg, mil rahvarõivaid telliti tavalise õmbleja käest, on möödas. „Kuna rahvarõivaste õmblemise tehnika on tavaõmblusest erinev, peaks ka õmbleja olema saanud rahvarõivastealast koolitust.”

Olulised aksessuaarid

Rahvarõivaste aksessuaarid ehivad kandjat ja näitavad asjatundlikkust. „Need on detailid, mis muudavad komplekti täiuslikuks. Kui põhikomplekt on olemas, hakatakse uurima, millist vardakotti või vööd eelistada. Ja näiteks helmestel on traditsiooni järgi kaitsemaagiline tähendus. Seega omavad ehted ka erilist tähtsust, peale selle, et need on ilusad,” ütleb Randmaa.


Kihnu naise pastlad.


Kihelkonna lahttasku.


Kihnu kudrused.

Kaua valmib ja palju maksab?

Tellimustöö korral sõltuvad rahvarõivakomplekti valmimisaeg ja hind mitmest aspektist – peamist rolli mängib see, millise kihelkonna rõivastega tegu. „Kas seal on palju aeganõudvaid tikandeid või on sel lihtne särk, mil vähem kaunistusi? Kas on tegemist komplektiga, mis sisaldab vaid põhilisi esemeid või on seal ka lisasid?“ küsib Randmaa. Põhikomplekti hind algab umbes 1200 eurost, millele lisandub ülerõivaste ja aksessuaaride maksumus. „Näiteks neiukomplekti, mil pole peakatet, saab kätte ka juba 900-950 euroga,“ toob Randmaa näite. Mõndade kihelkondade puhul on võimalik valida ka soodsamaid variante, näiteks vähema tikandiga särk või kitsama või laiema vöö vahel, teistes kihelkondades seevastu on vaid konkreetsed esemed ja suurt valikuvõimalus piiratum.


Räpina kirivöö.

Rahvarõivaste valmimisaeg sõltub aga peamiselt käsitsikootud kangast, täpsemalt sellest, kas see on valmistajal juba olemas või peab ta seda alles kuduma hakkama. Kiiremad saavad järjekordade puudumisel rahvarõivad kätte juba paari nädalaga, samas kui mõnel juhul võib aega minna kuni kaks kuud. Seega, kui soovite suvistel pidulikel üritustel rahvarõivaid kanda, on just praegu õige aeg nende hankimisega algust teha.

Allikas: Laupäevaleht LP

Kommenteeri!


Reklaam