Laialt levinud magneesiumipuudus on tegelikult lihtsalt ennetatav
Magneesium täidab inimese organismis palju olulisi ülesandeid, näiteks tagab süsivesikute, rasvade ja aminohapete normaalse ainevahetuse, reguleerib südamelihaste tööd ja vereringet ning aitab kaasa närvide ja lihaste häireteta tööle.
Täiskasvanud inimese keha sisaldab ligikaudu 25 grammi magneesiumi, millest 50–60 protsenti leidub luudes ja ülejäänud sellest pehmetes kudedes rakuväliselt ja -siseselt. Alla ühe protsendi magneesiumist leidub inimese veres. Magneesiumi eritumist reguleerivad neerud.
Kuigi magneesiumit leidub nii loomsetes kui taimsetes toiduainetes, on magneesiumipuudus laialt levinud. Usutakse, et lausa kuni 80% inimestest kannatab selle puuduses. Suurem tõenäosus on defitsiidi käes vaevelda neil, kes armastavad süüa palju rafineeritud toiduaineid, mille hulka kuuluvad näiteks nisust valmistatud tooted ja valge suhkur. Samuti kuuluvad riskigruppi alkoholiga liialdajad. Tavapärasest suuremas koguses vajavad magneesiumi tippsportlased, lapseootel ja imetavad emad ning kasvueas lapsed ja teismelised.
Loobu karastusjookidest ja rafineeritud toidust
Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liige Sirle Nukk toob välja mitmeid teisigi põhjuseid, mis võivad viia magneesiumipuuduseni. „Magneesiumipuudus võib tekkida kehas madala maohappe tagajärjel. Mineraalide puudujääki soodustavad erinevad viirused ja infektsioonid. Samuti on teada, et mineraalide imendumist takistab rohke kohvi ja musta tee tarbimine. Madalat magneesiumitaset organismis võib seostada paljude erinevate haiguslike seisunditega: migreen, depressioon, meeleoluhäired, pessimism, unetus, insuliinresistentsus, teist tüüpi diabeet, hüperaktiivsus, astma, südame-veresoonkonnahaigused jne. Füüsilistest kaebustest võivad esineda jalakrambid,“ loetleb Nukk.
Ta paneb kõigile südamele oma toidulaud kriitilise pilguga üle vaadata. „Tänapäeval on magneesiumipuudus tingitud eelkõige liigsest rafineeritud toidu tarbimisest. Mineraalide puudusele aitavad kaasa ka toidu töötlemine, selle rohke suhkrusisaldus ning alkoholiga liialdamine. Magneesiumi puhul tuleks jälgida ka toidu kaltsiumisisaldust. Liigne kaltsium põhjustab organismis magneesiumipuudust. Ettevaatlikult tuleks suhtuda kaltsiumiga rikastatud toitude tarbimisse,“ soovitab toitumisnõustaja.
Toiduga magneesiumitase normi
Selleks, et magneesiumipuudust kehas üldse ei tekikski, tuleks oma menüüle pilk peale heita ja kindlaks teha, et keha saaks toidust piisavas koguses magneesiumi. Toitumisnõustaja Sirle Nukk toob parimate magneesiumiallikatena välja seemned ja pähklid. „Esile tõstaks kõrvitsa- ja seesamiseemned, mandlid, India ja parapähklid,“ loetleb Nukk, mida võiks magneesiumi saamiseks kindlasti tarbida.
Samuti soovitab ta toitu maitsestada magneesiumirikaste ürtidega nagu estragon, salvei ja koriander, ka toob ta välja vetikad ja teised meretaimed. Igapäevaselt tuleks tarbida täisteravilja nagu kinoa, tatar, pruun riis ning suurepärased magneesiumiallikad on ka tumerohelised köögiviljad. Tumerohelised köögiviljad on soovituslikud just seepärast, et magneesiumi leidub klorofülli molekulis. Klorofüll on taimedes leiduv pigment, mis annab rohelise värvuse.
9 põhjust, miks magneesium on su kehale hea:
1. Annab energiat ja reguleerib keha energiataset
2. Aitab lõõgastuda ja rahustab närve
3. Reguleerib und ja ravib unetust
4. Toetab seedimisprotsessi ja neutraliseerib maohapet
5. Lõdvestab väsinud lihaseid
6. Reguleerib organismis kaltsiumi ja kaaliumi sisaldust
7. Kannab hoolt südame tervise eest
8. Hoiab ära migreeni ja peavalusid
9. Ennetab luude hõrenemist
Loe edasi, milliseid haigusi magneesiumipuudusega seostatakse ja millised märgid viitavad sellele, et sul on magneesiumipuudus: http://tervisliktoitumine.ee/laialt-levinud-magneesiumipuudus-on-ennetatav/
