LCHF toitumise põhitõed ehk kas rasvast toitu süües saab tõesti kaalust alla võtta?


Foto: Shutterstock

LCHF toitumine tähendab väheses koguses süsivesikute ning suurel hulgal tervislike rasvade tarbimist. Selline toitumisviis aitab põletada rasvu, hoiab veresuhkru taseme stabiilsena ning toetab kaalulangust. Paljudest positiivsetest omadustest hoolimata pole selline toitumisviis siiski igaühele sobilik ning teadlik tuleb olla kaasnevatest ohtudest.

LCHF (low carbohydrates high fat) toitumine pole ühekordne dieet, vaid toitumisharjumuste täielik muutmine. Dieet on kogunud populaarsust üle kogu maailma, kuna põhimõtted on lihtsad: piirata tuleb süsivesikute ning suurendada rasvade tarbimist. Valgusisaldus jääb samaks. Samuti pole ette öeldud, kui palju kaloreid tuleks tarbida. Süüa tuleb siis kui kõht läheb tühjaks ning seda küllastustunde tekkimiseni.

LCHF toitumine toetab kaalulangust

Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liikme toitumisspetsialist Reelika Õigemeele arvates võib pidada peamiseks põhjuseks, miks LCHF dieet on nii populaarseks osutunud, madala süsivesikute ja kõrge valgu-rasva sisaldusega toitumise kiiresti ilmnevat mõju kehakaalule. „Lühikese ajaga on võimalik üsna kiiresti kaalu langetada, toitudes peamiselt valku ja rasva sisaldavatest toiduainetest ja minimeerides süsivesikute osa menüüs,” ütleb ta.

Kuna süsivesikuid on menüüs vähe, peab organism energia tootmiseks hakkama kasutama iseenda rasvavarusid ning sellega kaasneb ka kehakaalu alanemine. Süsivesikute piiramine toob kaasa ketoosiseisundi, see omakorda suure rasvapõletuse ja aitab kehal mürkainetest vabaneda. Ketoosiseisund saavutatakse tavaliselt 1–2 päevaga ning rasvaainevahetuse kõrvalproduktid ehk ketokehad väljutatakse kehast uriiniga.

LCHF dieediga kaasnev suhkru ja tärklise vältimine aitab stabiliseerida veresuhkrut ja langetada insuliini taset kehas. See omakorda aitab kaalu langetada, kuna insuliin on hormoon, mis talletab rasva. Niimoodi toitudes väldid ka veresuhkru taseme äkilisi muudatusi, mis omakorda hoiab ära impulsiivsed söömishood ning tagab organismi ühtlase energiataseme. Süsivesikute piiramine aitab kehal soodsalt rasva põletada. Süsivesikud on esimeseks energiaallikaks, mida keha tarbib. Kui need on kasutatud, hakkab keha rasva energiaallikana kasutama, tulemuseks soovitud kaalulangus.
Toitumisspetsialist Reelika Õigemeel rõhutab, et selline mõju on siiski vaid lühiajaline ja kui LCHF dieeti pidada läbimõtlematult ja seda pikaajaliselt, võib kaalulangus hoopis kaalutõusuks kujuneda. „Samuti võivad valesti ja läbimõtlemata LCHF dieedi pidajad olla silmitsi erinevate terviseprobleemidega. Muuhulgas võivad tekkida häired seedimises, toidu imendumises ja südame-veresoonkonna töös,” kinnitab Õigemeel. Samuti pole paikapanevaid uuringuid LCHF dieedi pikaajalisest mõjust kaalulangusele.

Tarbi kasulikke rasvu

Üks suuremaid tervisliku toitumise kohta laialt levinud müüte on, et rasv on kehale halb. Aastakümneid on tervisliku toitumise alane kirjandus seda arvamust süvendanud ning tekitanud olukorra, mil tervisliku toitumise fännid üritavad rasva iga hinna eest vältida. Suur hirm rasva ees on muutnud madala rasvasisaldusega light-tooted populaarseks. Paljud aga ei tea, et sellistes toodetes on tihtipeale suurel hulgal suhkrut, mis on kehale kahjulik.

LCHF toitumine ei tähenda, et rasvu võib süüa ükskõik millisel kujul. Tarbitav rasv peab olema naturaalne ja tervislik. Oluline on, et keha ei saaks liiga palju oomega-6-rasvhappeid, mis soodustavad põletikke. Põletik pole iseenesest halb, kuna aitab meid kaitsta viiruste ja erinevate vigastuste eest. Kuid kui kehas on liiga suur põletik, võib see soodustada erinevaid haiguseid.

Seepärast peab toit sisaldama tasakaalustatult nii oomega-6-, oomega-3- ja oomega-9-rasvhappeid. Rasvhapete vahekord toidus peaks olema 1–2 portsjonit küllastunud rasvhappeid, 1–2 portsjonit polüküllastamata rasvhappeid (oomega-3- ja oomega-6-rasvahappeid) ning 2–3 portsjonit monoküllastumata rasvhappeid ehk oomega-9-rasvhappeid.

LCHF toitumine eeldab kvaliteetset liha ja kala

LCHF dieeti järgides on lihtne hakata liiga palju rasvast liha tarbima. Seepärast tuleks teadlikult menüü üle vaadata ning selleks, et rasvhapped toidus oleksid tasakaalus, tuleks eelistada kala ja linnuliha ning rasvase sea- ja veiseliha söömine tuleks hoida tasakaalus. LCHF toitumine soovitab nii veiseliha, sealiha kui ka uluki- ja linnuliha tarbimist. Kui muidu peetakse peki ja kananaha tarbimist ebatervislikuks, siis LCHF dieedi fännid väidavad just vastupidist. Otsus, kui palju rasvast liha tarbida, tuleks siiski igalühel endal teha.

Toitumisspetsialist Reelika Õigemeele sõnul on liharasv oma olemuselt tervislik, kuid oluline on hoida tarbimine tasakaalus. “Küllastunud rasvad, mida sisaldab rohkesti just rasvane sea- ja veiseliha ja ka kananahk, on rakkude elutegevuseks hädavajalikud, kuid nendega, nagu ka kõigi teiste rasvhapetega liialdamine võib kaasa tuua terviseprobleemid,” kinnitab ta.
Toidulaual tuleks rõhku panna rasvasele kalale nagu lõhe, forell, heeringas või makrell, mis sisaldavad rikkalt oomega-3 rasvhappeid ning on heaks kõhutäiteks.

Hoia rasvade tarbimine tasakaalus

Pähklid ja seemned on samuti kasulikud rasvhapete allikad. Oluline on tarbida erinevaid pähkleid-seemneid, mitte jääda vaid paari variandi piiresse. Kui tarbida igapäevaselt näiteks ainult päevalilleseemneid ja maapähkleid, võib tekkida oomega-6-rasvhapete üleküllus. Valik võiks olla mitmekülgne: tarbida tuleks mandleid, seesamiseemneid, Kreeka pähkleid, tšiia-, kanepi- ja linaseemneid jne. Pähklid ja seemned sisaldavad palju tervislikke aineid nagu E-, C- ja B-vitamiin, kasulikke mineraalaineid ning need on kiudaineterikkad.

Loe siit dieedi kohta edasi ja saa muuhulgas teada, millised on LCHF toitumise ohud ja millest peaks selle dieedi puhul täielikult loobuma: http://tervisliktoitumine.ee/labimoeldud-lchf-toitumine-annab-touke-kaalulanguseks/

Kommenteeri!


Reklaam