Levinud trennimüüdid, mis teevad kehale rohkem halba kui head


Foto: Scanpix Shutterstock

Olenemata sellest, kas soovitakse saavutada parem vorm, saledam figuur või tõsta tuju, leidub palju trenninippe, mis ei aita jõuda soovitud tulemuseni, vaid on kehale isegi kahjulikud.

Müüt: Heas vormis püsimiseks tuleb teha trenni üks või kaks korda nädalas.
Tõde: Üks või kaks korda nädalas trenni tegemine ei aita säilitada trennitulemust. Rutgersi ülikooli treenimisekspert Shawn Arent väidab, et trenni tuleks teha struktureeritud treeningprogrammi järgi vähemalt kolm korda nädalas. Ta lisas, et iga päev peaks tegema midagi füüsilist, milleks on näiteks lihtsalt ringiliikumine. See tuleneb üha enam suurenevast harjumusest teha peaaegu kõike istudes.

Müüt: Parim aeg trenni tegemiseks on kohe hommikul.
Tõde: Tegelikult on trenni tegemiseks parim aeg see, millal inimene saab treenida järjekindlalt. Ideaalis peaks füüsiline trenn olema igapäevane harjumus. Teisisõnu, kui parim aeg trennitegemiseks on näiteks õhtuti, siis tasub selle juures püsida. Kui paremini sobib aga igahommikune jooksmas käimine, tuleks jääda selle juurde.

Müüt: Raskuste tõstmine muudab rasva lihaseks.
Tõde: Rasva ei saa muuta lihaseks. Need on kaks erinevat kude. Rasvkude asub naha all, lihaste vahel ja siseorganite (näiteks südame) ümber. Lihaskudet, mida saab omakorda jagada kolmeks tüübiks, leidub aga kogu kehas. Seega aitab raskuste tõstmine hoopis ehitada lihaskudet rasvkoe ümber ja sisse. Parim viis vähendada rasvkudet on süüa tervislikult ning järgida toitumiskava, mis sisaldab juur- ja tervavilju, kergeid valke ning tervislikke rasvu nagu oliivi- ja kalamaksaõli.

Müüt: Pusled ja mõttemängud on parim viis ajutreeninguks.
Tõde: Hiljutise uuringu kohaselt on pusledest ja mõttemängudest lihtne ja tavapärane trenn siiski parem. Kahe kevadel avaldatud uuringu väitel on aeroobikaharjutustel positiivne mõju ajule või siis mis iganes harjutustel, mis tõstavad südametööd ning panevad keha higistama.

Müüt: Treeningharjutuste tegemine on parim viis kaotamaks kaalu.
Tõde: Kui on soov kaalust alla võtta, tuleb mõista, et kõike sissesöödut ei saa n-ö lihtsalt ära treenida. Ekspertide sõnul algab kaalukaotus eelkõige toitumisharjumuste muutmisega. Texase ülikooli teadlase Philip Stanforth’i sõnul mängib toitumiskava kaalukaotuses oluliselt suuremat rolli kui trenn. Tervislikult elamiseks tuleb aga igapäevaselt olla füüsiliselt aktiivne. Samuti aitab regulaarne trenn ära hoida vanusega kaasnevaid kognitiivsushäired.

Müüt: Kehapainutus on parim viis kõhulihaste treenimiseks.
Tõde: Lamamisasendist istuli tõusimine aitab treenida ainult alakõhulihaseid. Hea viis treenimaks külgmisi, esi ja tagumisi kõhulihaseid on hoopis planking, mis aitab saavutada tugeva lihaskoe ning kõhulihastel välja paista.

Müüt: Raskustega treenimine on ainult meestele.
Tõde: Raskuste kasutamine treenimisel on hea viis lihaste tugevdamiseks ja sellel ei ole seost inimese sooga. Naistel kasvavad lihased seetõttu aeglasemini, et nende keha toodab vähem testosterooni, mis aitab kaasa lihaste kasvamisele.

Müüt: Lihasvormi kaotamine võtab umbes kaks nädalat aega.
Tõde: Suuremal osal inimestel hakkab lihaskude alanema hoopis nädala jooksul, kui trenn ära jätta. Seetõttu tasub trennikordi mitte vahele jätta, sest kui lihaseid mitte kasutada, hakkavad nad alanema.

Müüt: Maratoni jooksmine on parim viis hea vormi saavutamiseks.
Tõde: Selleks, et lõigata kasu pikamaajooksust, ei ole vaja joosta maratoni. Piisab 5–10 minutit kiiresti jooksmisest ning see mõjub tervislikus mõttes kehale samamoodi nagu tundide kaupa maratoni jooksmine. Uuringud näitavad, et pole tähtis, kas joosta alla tunni või üle kolme tunni, sest positiivne mõju südamele on sama. Lisaks tõestas hiljutine uuring, et lühikesed intensiivsed treeningud mõjuvad tervisele sama hästi kui pikad treeningud.

Müüt: Toidupäeviku pidamine on kindel viis jälgida ja kontrollida söömist.
Tõde: Isegi kui pingutada, et olla toitumisalaselt teadlik ja jälgida oma keha ning füüsilist aktiivsust, kiputakse end rohkem tunnustama kui tegelikult väärt ollakse. Inimesed kalduvad ülehindama oma füüsilist aktiivsust ning alahindama söödud toidukoguseid.

Müüt: Spordijoogid on parim viis taastamaks keha vedelikutaset pärast treeningut.
Tõde: Suurem osa spordijooke on lihtsalt suhkur ja vesi. Eksperdid soovitavad aga spordijoogi asemel juua tavalist vett ning süüa kõrge valgusisaldusega snäkke, sest uuringute põhjal aitavad just valgud taastada lihaseid pärast treeningut.

Allikas: IFL Science

Kommenteeri!


Reklaam