Maiusta figuurisõbralikult: olulised põhimõtted, millest magustoitu valides lähtuda


Foto: Unsplash

Magustoidud võivad olla kurjad ahvatlused nii tervislikku joont hoidvale inimesele kui ka kaalulangetajale. Tegelikult on võimalik ka tervislikult ning endale liiga tegemata maiustada.

Tõsiasi on, et kehale magusat vaja pole. Küll aga vajab organism glükoosi, mida saame suurepäraselt näiteks puuviljadest ja marjadest samaaegselt magusavajadust rahuldades. Küpsis teeb meelehead ainult meile endile, mitte aga meie kehale.

Lisatud suhkruteks loetakse neid, mis on tootmise käigus toidule juurde pandud. Nii sisaldavad erinevad kondiitritooted, kommid, šokolaadid, limonaadid, kohupiimad ja jogurtid lisatud suhkruid. Samuti lisavad inimesed suhkrut toitudele ka ise, näiteks tee või kohvi sisse.

Maitsvat magustoitu võib nautida erinevate looduslike magustajate abil, mis kehale ja taljele nii halvasti ei mõju, kuid samas maitselt tööstuslikele sugugi alla ei jää.

Tervislikud magustoidud sisaldavad aeglaseid süsivesikuid

Organismile vajalik glükoos sisaldub meie veres ning on keha moodustavatele rakkudele kõige eelistatum energiaallikas, millega elutegevuseks vajalikke rakufunktsioone, kudesid ja organeid töös hoida. Seda vajalikku glükoosi me saamegi puu- ja juurviljadest, marjadest, meest jm, kuid tihti nõuab aju vere glükoositaseme kõikumise korral hoopis kiireid süsivesikuid ning nii sirutamegi käe kommide ja saiakeste järele.

Leidub kahte tüüpi süsivesikuid: kiired ja aeglased. Neid eristatakse selle alusel, kui palju need meie veresuhkrut mõjutavad. Aeglased ehk madala glükeemilise indeksiga süsivesikud mõjutavad veresuhkrut vähem ja täiskõhutunne püsib kauem.

Kiirelt imenduvaid süsivesikuid saamegi rohkelt valget jahu ja suhkrut sisaldavatest toitudest. Sellistes toitudes on rohkelt süsivesikuid (tihti nii tärklist kui ka suhkruid), kuid neis puudub kiudaine või on kiudainesisaldus väga madal. Sellisteks toitudeks on näiteks kõik maiustused, karastusjoogid ja enamus rafineeritud jahust valmistatud pagari- ja kondiitritooted. Küpsetitest võiks eelistada hoopis karaskit, täisterajahust tooteid, puuviljade-marjade või kohupiimatäidisega tooteid.

Magustoidud võivad olla tervislikud

Selleks, et tervislikult maiustada, tuleb rõhk panna puhtale toorainele ja suhkru asemel kasutada tervislikumaid alternatiive.

Hea magustoidu võib valmistada näiteks puuviljadest ja marjadest, lisades kohupiima, jogurtit või kodujuustu. Loomulikult tuleb arvestada tõigaga, et ei tohi kasutada magustatud piimatooteid. „Eriti hapendatud piimatooted on väga kasulikud inimestele, kellel pole probleemi piima talumisega või mingit allergiat. Siis on väga hea viis niisugune mõnus magustoit teha ja suhkru asemel on ju ka võimalik peale marjade ja puuviljade lisada sinna ka näiteks agaavisiirupit,“ andis Eesti Toitumisnõustamiskeskuse esindaja ja Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse juhatuse esimees Ketlin Jaani nõu.

Väldi lisatud suhkruid

Kuigi oleme korduvalt maininud piimatoodetest valmistatud magustoitude tervislikkust, siis tuleb seejuures kindlasti meeles pidada, et eelistada tuleb alati maitsestamata versioone ning nendest oma maitse kohaselt sobiv maiustus valmistada. „Nii-öelda valmis kohupiimad ja jogurtid, mis on magustatud, ei ole kindlasti tervislik valik,“ rõhutas Ketlin Jaani. Kommile tervisliku alternatiivina kohukest eelistada pole mõtet.

Nii mõneski kohupiimatopsist võib saada lausa 40 grammi lisatud suhkruid. Sellise toote söömisel ei tohiks päevas rohkem suhkrut ega teisi magusaid asju tarbida.

Samamoodi kriitiliselt tuleb suhtuda enamikku poes müüdavatesse maiustustesse. „Tervislikku kommi või küpsist on poest ikka keeruline leida,“ sõnas Jaani. Võimalik, et ökopoodidest on leida mõningaid alternatiive, kuid kindlam on alati kõik soovitu ise kodus valmistada.

Loe siit edasi, kuidas kodus tervislikke magustoite teha: http://tervisliktoitumine.ee/tervislikud-magustoidud-kiudainerikkad/

Kommenteeri!