Mis on looduskosmeetikana reklaamitavate toodete sees tegelikult?


Foto: Shutterstock

Nüüd, kui sõnad “looduslik” või “loodusest inspireeritud” on nahahooldustoodete etikettidel kujunenud juba pigem reegliks kui erandiks, küsisime kohalikult looduskosmeetika väiketootjalt, mille järgi tõelisi Eesti looduse väge sisaldavaid tooteid poelettidelt ära tunda. Ja mida peaks looduskosmeetikast veel teadma?

Kodumaise looduskosmeetikabrändi Tilk! looja Pille Lengi sõnul tehakse Eestis kõrgel tasemel looduskosmeetikat. Ta ütleb, et eestlased on üldiselt väga teadlikud, mis on nahale hea ja mis mitte – kõrge teadlikkus kruvib ka ootused tootjatele üles. “Peame kasutama oma toodetes vaid parimaid koostisosi. Eestis on päris palju looduskosmeetika tegijaid, konkurents on tihe ja see välistab kvaliteedi pealt igasugused järeleandmised.” Kuna siinne kogemus kosmeetikatööstuses on napp, ollakse usinad maailmast õppijad, veelgi enam, juba ollakse valmis omandatud teadmistega maailmatasemel konkureerima.

Kuidas looduskosmeetikat valida?

Looduskosmeetika valik kauplustes on üha laiem. Mõnikord nende silte lugema hakates võib aga tunduda, et sõna “looduslik” on pakendil teenimas hoopis mitte toote sisu ja tähendust, vaid turunduslikke eesmärke. Kuidas valida ja toodete virvarris mitte eksida? “Kindlasti tasub jälgida toodetel olevaid märgiseid ja rahvusvahelisi sertifikaate – need näitavad ära, kas toode on vegan, looduslik… Looduskosmeetika puhul kehtib rahvusvaheline nõue, et 95% tootest peab olema looduslik ja 5% võib olla sünteetiline. Inimene peab endale teadvustama, et isegi kui tootele on märgitud peale “looduslik”, peab siiski sildilt lugema, mida see täpsemalt sisaldab. Kõikidest asjadest ei pruugi kohe aru saada, kuid tasub tähele panna, et koostisosad on tootele märgitud kahanevas järjekorras. Mida on kõige rohkem, see on märgitud kõige esimesena. Oleks hea teada, et koostisosad nagu “mineraalõlid”, “parabeenid”, “sünteetilised lõhnaained” viitavad keemiale, mitte loodusele.”

Oluline on teada, et looduskosmeetika ei sobi üheselt kõigile – kui inimesel esineb allergiaid, peab ta nendest kindlasti teadlik olema. “Looduslikud komponendid on väga väekad. Inimene peab teadma, mille vastu tal allergiad on – kui on midagi teada, peaks neid koostisosi kosmeetikatoodetes kindlasti vältima. Eeterlikes õlides on näiteks kõige sagedamini allergiaid tekitavaid koostisosi,” ütleb Pille. Kahtluse korral võiks toodet enne suuremale nahapinnale kandmist näiteks käeseljal testida – kui tekib väiksemgi ärritus, on see vihjeks, et parem on seda mitte edasi kasutada.

Lisaks laiale valikule on ka looduskosmeetika hinnaskaala seinast seina – millest on see tingitud? “Looduskosmeetika puhul määrab toodete hinna see, millest see koosneb. Osad koostisosad on kallimad kui teised. Näiteks mandliõli maksab 10 eurot liiter, jojoobiõli aga 60 eurot. Osad taimsed koostisosad on samuti kallimad kui teised – kui mõnda neist saab kohe kasutada, siis teisi peab veel kuidagi laboris töötlema. Tootja määrab hinna, palju on kinni ka kaubamärgis, brändingus. Kui otsustatakse sertifikaate taodelda, siis ka see on investeering. Sertifikaadid on kallid ja neid on väga keeruline saada. Kliendile annab sertifikaat küll kvaliteedigarantii, aga tootja peab hakkama tehtud investeeringut ka tagasi teenima.”

Aegumisest

Kuigi looduskosmeetika eesmärk on pakkuda nahale kõige loomulikumat turgutust, ei saa säilitusainete kasutamisest üle ega ümber. “Säilitusainete kasutamine on toodetel kohustuslik, ilma nendeta pole võimalik toodet turustada. Keegi ei taha panna endale kreemi peale, kus on hallitus sees. Varem mainitud viie protsendi sees ongi ka see maht, mille raames võib lisada tootele säilitusaineid. Näiteks kui kreem sisaldab vett, hakkavad bakterid selles vohama kohe, kui sellesse näpp sisse pista. Küsimus on selles, milliseid säilitusaineid ja kui palju kasutada,” ütleb Pille.

Bränd, mis sündis oma vajadustest

Pille ise alustas oma brändi loomist 2013. aastal Hiinas elades. “Kuna keskkond oli hiinakeelne, oli pidevalt probleeme arusaamisega, mida endale peale määrisin. Puudus kindlus, et need on puhtad ja looduslikud tooted,” meenutab ta. “Tilk! saigi alguse reisimisest – tekkis vajadus looduslike toodete järele, mida oleks mugav reisile kaasa võtta.” Toodete sees kohtab ilumaailmas tuntud ja kõrgelt hinnatud koostisosi nagu kookos-, jojoobi- või mandliõli, aga ka parimat Eesti puhtast loodusest. “Korjame Saaremaalt erinevaid ürte, millest teeme ürdiõlisid. Aasias elades sain aru, et puhas loodus ja keskkond on see, mida meil on, aga paljudes maailma paikades mitte. Õhk on paljudes paikades saastunud ja ainuüksi sellest saavad alguse suured probleemid. Puhas õhk on väärtus, mida ei tohiks alahinnata.”

Tilk! looduskosmeetikatooted on väljas ka vastavatud Tallinn Design House'is. Foto: Raul Mee

Paar aastat läks tootearenduse ja katsetuste peale, nüüd ollakse poolteist aastat väljas olnud. Tootevalikus keskendutakse näotoodetele, mida on normaalsele, kombineeritud, tundlikule ja rasusele nahale. Lisaks päevakreemidele on valikus ka öökreem ja huulepulk, samuti ka juba bestselleriks kujunenud kätekreem. Tooteid tehakse väikestes kogustes, et need oleksid maksimaalselt värsked ja taimede bioaktiivsed toimed võimalikult efektiivsed. Praegu on arendamisel veel mõned tooted, nende hulgas üks kehale.

Tilk! tooteid müüakse praegu väiksemates (Eesti disaini) kauplustes. Kas Eesti looduskosmeetikal võiks olla ka ekspordipotentsiaali? “Eestist välja saamine ja eksport on oluline teema. Väiketootjad ei suuda praegu ekspordiks vajalikes mahtudes toota. Ja küsimus on ka, et kas sa üldse tahad seda teha? Edulugusid maailmas läbilöövatest Eesti looduskosmeetikabrändidest kuuleme aga kindlasti üha enam,” mõtiskleb Pille.

Pille Lengi. Foto: Raul Mee

Kommenteeri!


SISUTURUNDUS Vali kaunis pesu pulmapäevaks, mesinädalateks ja argipäevaks!