Mis on vastupidav tärklis ja miks peaksid seda kindlasti sööma?


Foto: Shutterstock

Tärklis on aegade jooksul halva maine omandanud kui süsivesik, mis kehale kilosid lisab ja veresuhkru kiiresti ülikõrgeks ajab. Süsivesikute armastajad võivad kasu lõigata looduslikust tärklisest, mis sisaldab 20-30% ulatuses amüloosi ehk vastupidavat tärklist. Tegemist on n-ö hea süsivesikuga, mis ei aja veresuhkrut lakke, aitab normaliseerida vere kolesteroolitaset, tekitab täiskõhu- ja rahulolutunde.

Kindlasti oled sa kuulnud süsivesikutevabadest dieetidest. Võib tunduda täiesti hullumeelne, kuid head süsivesikud aitavad sul kehakaalu langetada, veresuhkru taset stabiilsena hoida ja tõenäoliselt vähendada ka vähiriski. Erinevalt enamikest süsivesikutest läheb amüloos ehk vastupidav tärklis, mida leidub näiteks aeglaselt küpsetatud ubades, kinoas ja hernestes, peensoolest kiiresti läbi, suundudes otsemaid jämesoolde. Seal muudetakse see rasva asemel energiaks, mis aitabki sul kaalust alla võtta

Inimese organismis on olemas ensüümid, mis lagundavad amüloosi lihtsateks suhkruteks. Kuid meil pole selliseid ensüüme, mis kinnituksid amüloosi pinnale nii, et see peensooles imenduks. Seetõttu suundubki vastupidav tärklis läbi peensoole kiiresti jämesoolde.

Aeglased veresuhkrutõusud on teine suur selle aeglaselt seeduva süsivesikuga kaasnev eelis sinu tervisele. See glükoos ei seedu ja seda ei lahustata suhkruteks, mis otse verre imenduksid. Seega jääb kehal “suhkrulaks” saamata.

Ubadest, täisteraviljast ja kartulitest saadavast tärklisest võib isegi jämesoolevähi ja põletikuliste soolehaiguste ennetamisel kasu olla, olgugi, et selles valdkonnas on vaja veel uurimistööd teha. Ühe väikese uuringu raames jagasid teadlased 23 inimest kahte gruppi – üks grupp sõi neli nädalat järjest iga päev 270 grammi punast liha ning teine grupp sama palju liha, kuid koos vastupidava tärklisega. Neil, kes sõid ainult punast liha, täheldati mikroRNA molekulide ehk teatud geneetilise materjali hulga kasvu pärasoolekoes. Sellist nähtust seostatakse jämesoolekasvajaga. Teisel grupil aga, kes sõi liha kõrvale ka tärklist, sellist leidu ei täheldatud. Mõnede uurijate arvates on vastupidava tärklise võimel modifitseerida soolebaktereid seos vähiriski vähenemisega.

Dieedid, mis sisaldavad palju punast liha, arvatakse muutvat soole mikrofloorat halvemaks ja põletikuliseks ning selline olukord tekitab sageli soolevähki. Selgub, et vastupidav tärklis on võimeline neid muutusi tagasi pöörama. See tärklis on suurepärane lühikese ahelaga rasvade allikas. Need aga aitavad sooletervise hoidmisele palju kaasa, sest seeduvad sooles kergesti.

Selgub, et kõik mitteseeduvad süsivesikud mõjuvad tervisele hästi ja parandavad soole mikrofloora seisundit. Mitmekesist soolefloorat seostatakse tervislikuma kehakaalu ja suurema vastupanuga kroonilistele haigustele näiteks diabeedile.

Saad oma menüüs vastupidava tärklise hulka suurendada, kui lisad sinna läätsed, täisteratooted, aeglaselt küpsetatud oad, al dente pasta ning isegi poolküpsed banaanid, kas siis toorelt või keedetult ja seejärel jahutatult. Kuigi kuumutamine ja vees keetmine vähendavad vastupidava tärklise hulka märkimisväärselt, taastub see toidu jahtudes.

Soovitust, kui palju vastupidavat tärklist peaks inimene iga päev sööma, ei ole veel välja töötatud.

Märkus: Ainsuses olev termin "tärklis" ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet. Seega oleks korrektne nimetus "tärklised", viimane pole aga pika ainsuse kasutamise traditsiooni tõttu kasutusel. Tärklis on taimede glükoosivaru, mis koosneb kahest glükoosi polümeerist: amüloosist ja amülopektiinist (enamasti on nende suhe 20:80 või 30:70).

Proovi üks n-ö halb toit oma menüüst tervislikuma ja vastupidavat tärklist sisaldava vastu vahetada. Kui toitud tervislikumalt, tunned end pisut paremini. Proovi näiteks supistena hummust ja köögivilju, oasuppi lõunaks ning lisa mõnele toidukorrale küpsetatud kartul koos soola ja võiga. Ignoreeri müüte süsivesikutest, mis su tervise kihva keeravad.

Allikas: RD

Kommenteeri!