Mis on veganrõivad? Olulised materjalid ja märksõnad, mida teada

Kui vegantoitumine ja -kosmeetika on sisult enam-vähem arusaadavad, siis veganrõivastus, mis on ju lahutamtu osa veganelustiilist, tekitab endiselt inimestes segadust, kirjutab Slow.ee blogi.

Veganrõivad on valmistatud loomsete komponentideta ja loomadele liiga tegemata. Slow blogis antakse ülevaade erinevatest materjalidest, mida veganrõivaste valmistamisel kasutatakse.

Nahk

Paljude arvates on nahk 100% lihatööstuse kõrvalprodukt. See on osaliselt tõsi, kasumi saamiseks müüvad loomakasvatajad kõik osad ära. Nahk moodustab looma koguväärtusest umbes 10% ja teeb selle seega heaks tuluallikaks. Selle tulu saamiseks tapetakse aga ka loomi, kes annavad vähe või üldse mitte söödavat liha. Nahatööstuse nõudluse rahuldamiseks kütitake suures osas ka illegaalselt haruldasi ja kodustatud loomi, sealhulgas ka näiteks miljoneid kasse ja koeri. Levinud arusaama tõttu, et nahk jääb sedasi elastsem, nülitakse palju loomi, nagu sisalikud ja maod, ka elusana.

Lisaks sellele on nahatööstus meeletutes kogustes mürkaineid kasutav ja ohtlik nii keskkonnale kui sellega kokkupuutuvatele töötajatele, kelle hulka kuuluvad tihti ka lapsed. Vaid keskkonnakahjulikkuse koha pealt ei ole tavapärane naftal baseeruv kunstnahk ka muidugi parem alternatiiv. Küll aga on tänapäeval aina enam teisi võimalusi, nagu hetkel tugevasti turustatud Pinatex, mis on tehtud ananassilehtedest. Portugalis on igapäevane ja levinud naha asendaja korgipuust materjal, mida kasutatakse rõivatööstuses, jalanõude tegemisel, kodusisustuses jne. Vähem tuntud alternatiivid on veel pabernahk ja eukalüptilehtedest valmistatud materjal (kivinahk).

Karusnahk

Kui karusnahka on kasutatud oma sooja hoidvate omaduste tõttu, siis tänapäeva arenenud rõivatööstuse juures mul lihtsalt puudub kommentaar, miks peaks tahtma kanda teise looma karvkatet. Eriliselt arusaamatu on minu jaoks veel karva kasustus kaunistusena – tutt mütsil, karsunaha serv kleidil või midagi muud taolist, näiteks NYMF Moestuudio puhul.

Arusaadav on ka muidugi, et kunstkarusnahk pole parem valik. See baseerub üldiselt naftast toodetud materjalidel nagu nailon, akrüül või polüester, mida töödeldakse lisaks kuumuse või muude kemikaalidega, et muuta seda pehmemaks. Selleks kõigeks kasutatakse lisaks palju energiat.

Vill

Neile, kes on külastanud meie saari ja näinud suurel maalapil ringi uitavaid lambaid, võib jääda mulje, et pole miskit hirmsat villa juures. Tõsi, kui lambad on juba aretatud nii palju villa andma, siis on pügamine neile suur kergendus. Nii rõõmus ei ole aga olukord villatööstuses suures plaanis. Lammastel lõigatakse ära sabad, pügatakse julmalt pekstes, transporditakse ja hoitakse kitsastes ja julmades tingimustes.

Merino villa saadakse kohati aga veel julmemal viisil – pügamise asemel kisutakse vill loomal naha küljest. Pean tõdema, et kuna ise villa enam teadlikult ei soeta, siis ei tea ka öelda, kust ja kui eetilist villa on võimalik soetada, seega on palju lihtsam valida alternatiivina näiteks puuvillane lõng. Orgaanilisest puuvillasest lõngast teeb kudumeid näiteks Liisa Soolepp.

Siid

Siidi saadakse siidiussidelt. Seda valmistatakse siidiusside kookonitest keetmise teel, seeläbi vastseid tappes. Alternatiivina on olemas ka n-ö rahusiid, mis võetakse kookonitest alles siis, kui siidiussid on selle maha jätnud. Lisaks võimaldavad erinevad materjalid nagu näiteks Tencel ka siidi laadseks töötlemist.

Suled

Nii padi kodus kui jope seljas võivad sisaldada sulgesid. Need suled tulevad peamiselt lihatööstuse jaoks kasvatatud partidelt ja hanedelt. Seda lisaks veel kõige julmematest kasvatustest, mille toodanguks on foie gras ehk väga julmalt sundtoidetud lindude maksad.

Piimaproteiin

Ilmselt on paljudele uudis, et ka piimast saab valmistada kangast, aga piimaproteiinist hakati lõnga valmisama esmakordselt juba 1930ndatel. Kiudu valmistatakse piimas leiduvast kaseiinist ja tuntuimad brändinimed, mis rõivasiltidel leiduvad, on Aralac, Lanatil ja Merinova. Tegemist on hästi värvitava ja nahasõbraliku kiuga, mida saab kombineerida ka siidi, puuvilla, villa ja teiste kiududega.

Värvid

Loomset võib leiduda ka kangavärvides. Tänapäeval kasutatakse neid küll pigem toiduainetööstuses ja rõivatööstus on pöördunud keemiliste värvide poole. Väike võimalus aga on, et punaseks värvimisel kasutatakse kuivatamise teel tapetud ja purustatud põrnikatest valmistatud värvi (mis on toidus märgitud numbriga E120 või Natural Red 4). Indigosinine võib tulla mere tigudelt, seepiapruun kaheksajalgade tindist. Lühidalt öeldes võib tähis “looduslikud värvained” tähendada loomset, paraku ei nõua aga ükski seadus selle täpsustamist.

Sildid

Silmad tasub lahti hoida ka siltide osas. Kui näiteks kott ja teksapüksid võivad olla muidu üleni puuvillast, on tihti kottidel tootja logo ja teksapükste värvlil olev silt nahast.

Allikas: www.slow.ee