Müüdid ja tegelikkus: Kas „botoxi-süste” tasub karta?
Hirme ja eelarvamusi botuliinisüstide (rahvakeeli Botox) kohta on kogunenud palju. Seda nii meedias kajastatud ekstreemsete näidete tõttu, kuid peamiselt teadmatusest, kuidas ja millisel eesmärgil neid süste kasutatakse. Levib palju müüte, kuid tegelikult on botuliinisüstid palju ohutumad ja kasulikumad kui arvatakse.
Mis on botuliintoksiin ja kuidas seda kasutatakse? Botulotoksiin on ravim, mida valmistatakse Clostridium Botulinum bakteri produtseeritud neurotoksiinist. Sama toksiini sissesöömisel põhjustab see eluohtlikku toidumürgistust botulismi. Meditsiinis aga kasutatakse puhastatud botuliintoksiini tüüpe A (kaubanimed Botox, Dysport ja Xeomin) ja B (Myobloc ja Neurobloc). Väikeste süstekogustena kasutatakse seda 25 meditsiinilise haigusseisundi ravis – põhiliselt düstooniate ehk lihaste tahtmatute tõmbluste raviks (nt tservikaalne düstoonia, laste spastiline tserebraalparalüüs), aga ka kroonilise migreeni, hüperhidroosi ehk liighigistamise, strabismi ehk kõõrdsilmsuse ning hüperaktiivse põie raviks.
Kui väike kogus toksiini süstida lihasesse, blokeerib see neurotransmitteri ehk atsetüükoliini vabanemise ja selle tulemusena häirub või peatub närviimpulsi ülekanne, samuti väheneb nahas asuvate näärmete aktiivsus. Tulemuseks on ajutine lihasnõrkus või lihasparalüüs, mille tulemusena miimiliste lihaste põhjustatud kortsud ajaga kaovad või vähenevad.
Kuidas jõudis botuliintoksiin ilumeditsiini? Jäljed botuliintoksiiniga kokkupuutest viivad aastasse 1820, kuid ravimina hakati seda kasutama 1970ndate lõpus. Ameerika Oftalmoloogide Ühendus kiitis botuliintoksiini kasutamise heaks blefarospasmi (silmalaugude spasmi) ja strabismi (kõõrdsilmsust) ravis. Selle protseduuri meeldiva kõrvalmõjuna märkas dr Jean Carruthers, et nendel patsientidel kadus ka nn kurjusekorts. Sealt sai alguse botuliintoksiini revolutsiooniline käik esteetilises meditsiinis.
Botuliintoksiini on Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet heaks kiitnud juba aastast 1989, kasutamaks seda erinevate haigusseisundite ravis. Aastal 2002 said botuliinisüstid heakskiidu ka esteetilises meditsiinis, vähendamaks kortse näol.
Botuliinisüste kasutatakse tänapäeval mitme piirkonna ravis: otsmiku horisontaalne ja vertikaalne korts, kanavarbad silmade juures, „bunny lines” ninal, „marionette lines” suu piirkonnas, hüperaktiivne lõug, kalkunikael, hüperhidroos ehk liighigistamine ja paljud muud probleemid. Botuliinisüste ei tasu karta – botuliin parandab miljonite patsientide elukvaliteeti.
Lükkame ümber mõned müüdid botuliinisüstide kohta:
Tihti ajavad inimesed need kaks omavahel segamini. Nende erinevuse lihtne seletus on, et täitesüstid täidavad ja botuliin lõõgastab.
See on täiesti vale väljend, kuna botuliinisüste ei tehta mingil juhul huultesse. Huuli saab korrigeerida ja neile volüümi anda täitesüstidega.
Tänapäeval on rõhk loomulikkusel, tulemus sõltub kasutatava ravimi koguhulgast ja süstija oskustest. Rõhku pannakse pigem negatiivsete emotsioonide kaotamisele ning kulmude tõstmine ja naeratamine ei kao kuskile. Ebaloomuliku tulemuse risk võib olla, kui sattuda ebaprofessionaalse süstija juurde.
Enamikel patsientidest tekitab süstimine vaid veidi ebamugavust. Üldiselt hematoome ei teki, sest nõel on ülipeenike.
Füüsilist sõltuvust pole täheldatud. Võib tekkida emotsionaalne sõltuvus positiivsest tulemusest kortsude ennetamises ja ravis. Nagu võib emotsionaalne sõltuvus tekkida mistahes enesetunnet parandavast asjast. Botuliini mõju on ajutine, kestes kuni kuus kuud. Mittesobiva tulemuse korral ei pea kasutamist jätkama.
Eri riikides on erinevad seadused. Eestis võib botuliinisüste teha vaid arst.
