Hoopis parem on süüa toiduaineid, mis aju toidavad. Missugused need on?

Oomega-3-rasvahapped
Mõjuvad pikas perspektiivis aju tervisele väga hästi.
Toiduained: anšoovis, lõhe, makrell, sardiinid, heeringas, forell, värske tuunikala

Me kõik teame, et rasvane kala mõjub ajule hästi. Juba väikesest peale utsitatakse meid sööma erinevaid kalu. Hoolimata sellest ning asjaolust, et kaasajal liigitatakse rasvane kala supertoitude hulka, on selle söömine üsna ebapopulaarne. Kui aga sööd sellist kala kolm korda nädalas, parandad oluliselt nii oma südame kui vaimu tervist ning pea ei muutu nii sageli uimaseks kui varem.

Külmas vees kasvanud rasvane kala pakub rikkalikult oomega-3-rasvhappeid, mis, nagu uuringud tõestavad, omavad kaitsvat mõju nii südamehaiguste kui vaimutegevuse häirete suhtes. Oomega-3-rasvhapped vähendavad põletikku ning tungivad ajurakkude membraanidesse, muutes nende vedelikusisaldust ja liikuvust. See omakorda aga mõjutab rakult rakule edasi antavaid keemilisi signaale nii, et püsime erksana ja tegevuses.

Läänelikus dieedis on üldiselt üsna vähe oomega-3-rasvhappeid ja meie kehad seda teistest toiduainetes, näiteks süsivesikutest ja valkudest, ise ei sünteesi. Seega tuleb oomega-3-rasvhappeid toiduga sisse süüa. Lisaks kalale on neid võimalik saada ka taimsetest allikatest: pähklitest, rapsiõlist ja õlikanepist. Kuid taimedest saadavad oomega-3-rasvhapped on lühikeseahelalised rasvhapped ning keha peab need pika ahelaga rasvhapeteks ümber töötlema. Sestap on kala siiski parim oomega-3-rasvhapete allikas.

Valgurikas hommikusöök
Vajalik igapäevaselt. Ausalt.
Toiduained: munad, jogurt, pähklid, liha, kala, tofu, herned jt kaunviljad

Tundub imelik, et tavalised hommikusöögimenüüd on niivõrd kindlalt paika pandud, kui kõrvutada seda muude söögikordadega. Sageli domineerivad hommikusöögilauas süsivesikute- ja suhkrurikkad toidud ning päeva alustamiseks vajalik valk jääb saamata.

Valgud koosnevad aminohapetest, mis on ehitusplokid lihastele, organitele, vererakkudele ja hormoonidele. Need piltlikult öeldes varustavad meie keha kütusega selleks, et saaksime liikuda ning aitavad reguleerida hormoonide tasakaalu. Valgud kuuluvad ka närvirakkudevaheliste ülekandjate, näiteks serotoniini ja dopamiini, koostisesse. Need hormoonid aitavad kontrollida meeleolu, vaimuselgust ja mälu. Seega vajame valke, et olla terved ja ärksad kogu päeva vältel.

B-grupi vitamiinid
Vajalikud hommikul.
Toiduained: spinat, herned jt kaunviljad, täisteratooted, munad, piim, rohelised köögiviljad, marmelaad

Näiteks valmista endale hommikusöögiks salat spinatist ja teistest rohelistest köögiviljadest, lisa muna ja söö juurde röstitud täisterasaia, millele on määritud marmelaadi.

B-grupi vitamiine kasutab keha (sh aju) pidevalt, need on kütusena väga vajalikud. Ajutööks on need lausa hädavajalikud, andes energiat, osaledes DNA sünteesis ja ainevahetuses. Inimese keha pole võimeline B-grupi vitamiine piisaval hulgal ladustama, seega peame neid toiduainetega kogu aeg juurde saama. Ja kui seda ei juhtu, tunneme end sageli uimasena. B-grupi vitamiinid on võimsad ained, mida tasub hommikuti süüa, sest need annavad energiasööstu kogu päevaks.

Tume šokolaad
Eriti vajalik enne olulisi kohtumisi.
Oluline: mida tumedam, seda parem ja seda vähem pead seda sööma.

Tume šokolaad sisaldab palju kakaod ja see omakorda flavoone, mis on aktiivsed antioksüdandid. Need töötavad organismis mitmel erineval moel – soodustavad vereringet, toovad ajukoesse rohkem hapnikku, mõjutavad tuju ja käitumist, pikas perspektiivis kaitsevad närvirakke. Kakao sisaldab ka vähesel hulgal looduslikku kofeiini, mis annab energiat ja võitleb väsimusega.

Tumeda šokolaadi kakaosisaldus on palju suurem kui valgel või piimašokolaadil ning selles on ka vähem n-ö täiteaineid ja suhkrut. Tume šokolaad sisaldab magneesiumi, mis aitab lihastel lõdvestuda ja ergutab dopamiini ehk õnnehormooni tootmist.

Probiootikumid
Tunnete ja sooletegevuse heaks.
Toiduained: igasugused hapendatud toidud, sojakaste, tofu

See, et meie soolestik ja aju on omavahel seotud, on selge olnud juba üsna pikka aega. Seetõttu avalduvadki stress ja emotsionaalsed üleelamised sageli seedetegevuse häiretena. Nüüdseks on aga järeldusele jõutud, et mõju on vastastikune.

Soolestikus elab suur hulk häid baktereid, mis aitavad toitu seedida, osalevad hormoonide tootmises ja immuunsuse hoidmises. Ühtlasi on neil oma roll ka närviülekandeid mõjutavate hormoonide ehk neurotransmitterite (eriti just serotoniini) tootmises.

Kõik see, mida sööme, mõjutab meie soolestiku mikrofloorat üsna suurel määral. Selleks, et mikrofloora püsiks selline nagu vaja, peame sööma tervislikku, rohkelt kiudaineid sisaldavat toitu, et soolesisu hõlpsalt edasi liiguks. Purki pandud probiootikumid sisaldavad samu soolesõbralikke baktereid, mida hapendatud toidud, aidates meil tujusid tasakaalus hoida, mõttetegevust ja käitumist reguleerida.

Uimane pea ei teki ainult vale toidu söömisest
Peauimasus on igal inimesel erinev. See on terve kombinatsioon igasugustest erinevatest sümptomitest, millel on mitmeid põhjusi ja miljoneid erinevaid vallandajaid. Kui oled terve, kuid tunned siiski end pidevalt uimasena, püüa süüa ülalpool nimetatud toiduaineid, piisavalt magada ja mitte stressata. Ära unusta vee joomist! Isegi vähene janutunne muudab inimese ärevaks ja väsinuks. Stress ja ärritus tekivad sel moel poole kergemini.

Allikas: Byrdie