Piima ja piimatooteid tuleb tarbida mõõdukalt: milline on tervislik kogus?


Foto: Unsplash.com

Piim ja piimatooted kuuluvad meie toidulauale enamasti igapäevaselt. Küll aga teavad tervislikult ja teadlikult toituvad inimesed, et piima ja piimasaadusi tuleb tarbida mõõdukalt.

„Tervislik on tarbida päevas 0–2 portsjonit piimatooteid, mida on oluliselt vähem, kui keskmine eestlane igapäevaselt tarbib,“ rõhutas ka Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse toitumisnõustaja Eva Kumpas. Üks portsjon tavalist 2,5% piima on 200 grammi ehk väike klaasitäis. Sama kehtib ka 2,5% rasvasisaldusega maitsestama jogurti kohta. Keskmise rasvasisaldusega kodujuustu portsjon on 130 grammi ning juustul 35 grammi.

Piimas on üle saja keemilise ühendi, ennekõike peetakse piima heaks kaltsiumiallikas, kuid olulisem on, et piim sisaldab kõiki organismile vajalikke aminohappeid. Lisaks saame piimast piimasuhkrut ehk laktoosi, kaaliumit, vitamiini B12 ja pastöriseerimata ehk toorpiimast ka magneesiumit. Piimast võib saada ka D-vitamiini, mida lisatakse erinevatele piimatoodetele spetsiaalselt kaltsiumi paremaks omastamiseks.

Kõige rohkem tarbitakse maailmas lehmapiima.

Piimatooteid leidub kaubanduses erinevates variatsioonides väga külluslikult. Eelistada tasuks ennekõike naturaalseid maitsestamata ja hapendatud piimatooteid (jogurt, hapupiim, kodujuust, või). Erinevad magustatud variandid tuleks jätta erandkordadeks ja lugeda need maiustuste alla. See tähendab, et kõikvõimalikud pudingid, jäätised, kohupiimakreemid, kohukesed jne ei peaks olema osa täisväärtuslikust toidulauast. Jogurtit valides eelista kindlasti lisatud suhkruta varianti ning maitsesta ise näiteks marjade või puuviljadega.

Piimatoodete rasvasisaldus

Piimatoodete puhul ei tohiks valida vähendatud rasvasisaldusega tooteid. Piimarasv on kasulik, selles leiduvad kõik kehale vajalikud rasvhapped ja lisatud kujul D-vitamiin. Rasvasisalduse põhjal liigitakse joogipiim rasvata joogipiimaks (rasvasisaldus mitte üle 0,5%), väherasvaseks piimaks (rasvasisaldus mitte alla 1,5% ja mitte üle 1,8%) ja täispiimaks (rasvasisaldus mitte alla 3,5%). Eestis on kõige enam levinud 2,5% rasvasisaldusega joogipiim. Piimarasva koostisest leiame peamiselt küllastunud rasvhappeid (65–70%), lisaks ka monoküllastumata (25–30%) ja veidi ka polüküllastumata rasvhappeid (5%).

Kuna piimatooted sisaldavad enamjaolt siiski küllastunud rasvhappeid, soovitatakse südamehaiguste ohu vähendamiseks eelkõige tarbida vähesema rasvasisaldusega piimatooteid (jogurt, täispiim, hapupiim, pett, kodujuust). Rasvast koort, juustu, kreeme ning loomulikult ka jäätist jms tuleks süüa harva.

Samamoodi on ka hapukoorega, milles on küll kasulikke piimhappebaktereid ja puuduvad lisatud suhkrud, kuid samas on toode küllaltki kõrge rasvasisaldusega (10-30%). „Siinkohal olekski võlusõnaks mõõdukus ning ei tasu unustada, et 1-2 spl hapukoort (olenevalt rasvasisaldusest) annab meie päevamenüüsse terve portsjoni küllastunud rasvu. Tervislikus ja tasakaalus päevamenüüs võiks aga kokku olla vaid 1-2 portsjonit küllastunud loomseid rasvu sisaldavaid toiduaineid. Seega tasub olla hapukoorega kokkuhoidlik ja pidada silmas rasvade tasakaalu oma menüüs,“ rõhutas Eva Kumpas.

Kontsentreeritud piimavalkude allikad on juustud, kodujuust ja kohupiim. Juustud on ka väga kaltsiumirohked, kuid suure valgu-, soola- ja rasvasisalduse tõttu ei ole kasulik neid igapäevaselt süüa. Päevane maksimaalne kogus võiks jääda 1-2 õhukese juustuviilu piiresse.

Vedelad ja hapendatud piimatooted on tervislikumad

Kui piimal lastakse seista, käivitub fermentatsiooniprotsess ja piim läheb hapnema. See tähendab, et piimhappebakterid muudavad piimasuhkru piimhappeks. Sellisel viisil valmistatakse mitmeid piimatooteid, mis on ka tervisele väga kasulikud.

Vedelad piimatooted nagu piim, keefir, jogurt või pett on organismile kergesti omastatavad. Palju räägitakse tänapäeval asjaolust, et täiskasvanud inimene rõõska piima puhtal kujul ei vaja. Tõsi on, et paljudele see hästi ei sobigi, kuid just sel juhul ongi parimaks variandiks hapendatud piimatooted – keefir, pett ja jogurt.

Hapendatud tooted valmivad enamasti juuretisega rikastamise teel, erinevad juuretised annavad ka iseloomuliku tekstuuri ja maitse. Keefiris leidub lisaks piimhappebakteritele ka pärme, mis annavad sellele omapäraselt terava maitse ja veidi kihiseva tekstuuri. Mida rasvasem on keefir, seda vähem on teravat maitset tunda.

Ka toitumisnõustaja Eva Kumpas paneb inimestele südamele, et piimatoodetest tasub alati eelistada just hapendatud ja maitsestamata variante. „Maitsestatud jogurtid, kohupiimakreemid jne sisaldavad tihtipeale palju suhkrut. Tervislikum on valida naturaalne toode ning lisada ise sellele soovi korral maitseks marju, puuvilju või seemneid ja pähkleid,“ andis Kumpas nõu.

Jogurtitest tasub eelistada biojogurteid, mille valmistamisel on kasutatud atsidofiil- ja bifidobaktereid. Biojogurtid aitavad tugevdada seedetrakti mikrofloorat.

Mittevedelatest toodetest sisaldab näiteks kohupiim peale väärtusliku valgu ka rohkesti mineraalaineid, samas on vitamiinide hulk kohupiimas töötluse käigus vähenenud. Juust on aga rasva- ja valgurikas ning pole seega igapäevaseks tarbimiseks hea.

Loe edasi piimast põhjustatud terviseohtudest ja piimatoodete kaltsiumisisaldusest edasi http://tervisliktoitumine.ee/kas-piim-ja-piimatooted-toovad-tugeva-tervise/

Allikas: www.tervisliktoitumine.ee

Kommenteeri!


Reklaam