Põhjused, miks sa inimestele ei meeldi (ja mida saaksid ise teha, et seda muuta)


Foto: Shutterstock

Võimalusi, kuidas panna inimesi endale selga pöörama, on palju. Mõnikord piisab negatiivse esmamulje tekkeks ka väga vähesest...

Business Insider koostas nimekirja üheksast peamisest põhjusest, mis sunnivad inimesi sinust eemalduma. Lisatud on ka juhised, kuidas selliste olukordade teket ennetada – loe ja mõtle, kas mõni neist punktidest tuleb ka sulle tuttav ette.

1. Jagad Facebookis liiga palju fotosid

Kas jagad vaimustunult sotsiaalmeedias pilte oma mesinädalatest, sugulase koolilõpupeost ja Halloweeni-kostüümi riietatud koerast ning kõike seda ühe päeva jooksul? Mitmed uuringud on aga näidanud, et liiga suure hulga fotode postitamine Facebookis kahjustab suhteid päriselus. Põhjus? „Enamik inimesi, välja arvatud su väga lähedased sõbrad ja sugulased, ei suhtu nendesse hästi, kes kogu aeg fotosid postitavad ja jagavad,” selgitab uurimuse juhtivautor David Houghton.

Eriti ei meeldi sõpradele-tuttavatele see, kui postitad liiga palju fotosid oma perekonnast, ja sugulastele ei meeldi jällegi suur hulk fotosid sõpradest.

„Ole selle suhtes, mida jagad, ettevaatlik. Mõtle, mida eelistaksid näha need, kelleni sinu postitused jõuavad. Kuigi fotode jagamine mõjub suhetele hästi, võib see neid ka kahjustada,“ juhib ühe teise samalaadse uuringu autor Ben Marder tähelepanu.

2. Sul on liiga vähe või liiga palju Facebooki sõpru

2008. aastal läbi viidud uurimuse raames palusid teadlased tudengitel vaadata väljamõeldud isikute Facebooki profiile ja öelda, kas ja kui palju need “inimesed” neile meeldisid. Igal tudengil endal oli Facebookis umbes 300 sõpra.

Tulemused näitasid, et „meeldimispunkt“ oligi umbes 300 sõbra ümber. Kõige vähemmeeldivaks osutusid need väljamõeldud inimesed, kel oli kontake vaid 100 ringis ning samamoodi need, kel oli enam kui 300 sõpra.

Miks just 300 piiriks kujunes? „Need, kellel on liiga palju sõpru, näivad liiga palju Facebookile keskenduvat, otsides meeleheitlikult pigem sõpru kui populaarsust päriselus,“ selgitavad teadlased.

Teisalt osutavad uurijad aga faktile, et kui võtta vaatluse alla sellised Facebooki kasutajad, kellel on 1000 sõpra, siis võib ka „meeldimispunktiks“ kujuneda 1000.

Sellest hoolimata tasub meeles pidada, et aastal 2014 oli igal Facebooki kasutajal keskmiselt 338 sõpra. Huvitav on seegi fakt, et 2008. aastal läbi viidud uurimuses osalenud ei teadvustanud endale, et neile meeldisid vähem need profiilid, kel oli kas liiga palju või liiga vähe sõpru.

3. Avaldad midagi väga isiklikku suhte varases järgus

Üldiselt meeldivad inimesed teineteisele rohkem, kui on välja arenenud usalduslik suhe. Selleks on vaja aga end avada ja jagada ka isiklikku infot.

Psühholoogide arvates on teatud info avaldamine (näiteks, et su õel on abieluväline suhe) teineteise tundmaõppimise faasis aga midagi liiga intiimset, mis võib tekitada ebakindlust ja vähendada sinu isiku meeldivust.

Parim on sellist tüüpi isiklikes asjades mitte liiga detailseks minna. Illinoisi ülikooli teadlase Susan Sprecheri tehtud uuringus soovitatakse jagada pisiasju hoopis oma hobidest ja lapsepõlvemälestustest – see jätab sinust soojema ja meeldivama mulje.

4. Sa ei räägi kunagi endast, kuid muudkui küsid teistelt

Selles samas Susan Sprecheri uuringus hoiatatakse, et just enese avamisest ja avaldatavast infost sõltub, kui lähedaseks te saate – see peab olema vastastikune. Sa meeldid inimestele üldiselt vähem, kui ei vasta neile samasuguse avameelsusega juhtudel, kui nemad on sulle midagi intiimset usaldanud.

Sprecheri uuringus tehti katse – ühel juhul usaldasid üksteisele võõrad inimesed teineteisele enda kohta intiimseid üksikasju ja teisel juhul avas end vaid üks ja teine kuulas teda 12 minuti vältel. Tulemuseks oli see, et need inimesed, kes mõlemad enda kohta midagi isiklikku avaldasid, meeldisid teineteisele tunduvalt rohkem.

Uurijad kirjutavad: „Kuigi häbelikud või suhtlemise tõttu ärevusse sattuvad inimesed võivad teiselt küsimusi küsida, et tähelepanu endalt ära juhtida, näitavad uuringud, et suhte alustamiseks pole see hea strateegia. Selleks, et suhe toimiks ja inimesed üksteisele meeldiks, peavad mõlemad osapooled end vastastikku avama.“

5. Liiga suur plaan

Kui su Linkedlni profiilifoto on tehtud nii, et nina on vastu kaamerat, siis soovitame see sul mõne teise vastu välja vahetada.

Uuringud on näidanud, et näost 45 cm kauguselt tehtud fotod äratavad vähem usaldust, on vähematraktiivsed ja inimene näeb neil ebakompetentsem välja kui fotodel, mis on tehtud 135 cm kauguselt.

6. Peidad oma emotsioone

Teadlaste arvates on parem lubada oma tõelistel tunnetel välja paista, kui püüda teistele meeldida sellisena, kes need alla surub.

Uurijad näitasid näitlejatele teeseldud orgasmi stseeni filmist „Kui Harry kohtas Sallyt …“ ja üht kurba stseeni filmist „Tšempion“ ning filmisid neid samal ajal. Ühel juhul paluti näitlejatel reageerida loomulikult ning teisel juhul oma tunded alla suruda.

Seejärel näidati nelja erinevat videoversiooni tudengitele ning uuriti, kas ja kui palju sooviksid üliõpilased videotes näidatud inimestega sõbrustada, lähtudes sellest, milliseid tundeid need videotes välja näitasid. Tulemused tõestasid, et alla surutud tunnetega inimesed meeldisid tudengitele vähem kui loomulikul moel oma tundeid välja näidanud näitlejad.

Meeldimine peab olema vastastikune. „Inimesed ei püüdle lähedaste suhete poole mitte igas suunas ja meeleheitlikult, vaid ilmselt otsitakse inimesi, kes on tõenäoliselt nende panustatud aega väärt. Seega, kui on alust arvata, et keegi peidab oma tundeid, võidakse seda tõlgendada huvipuudusena oma tunnete väljendamisel ja ka läheduseks, sotsiaalseks toetuseks ning suheteks.“

7. Käitud liiga meeldivalt

Käitud nii, soovides kõikidele meeldida? Teadus soovitab teisiti.

2010. aastal viisid Washingtoni ülikooli teadlased sealsete tudengite peal läbi katse, jagades neile punkte, mida nad said kasutada söögitalongidena. Osalejatele öeldi, et nad mängivad viiestes meeskondades ning punktidest loobumine toob kaasa võimaluse saada rahaline preemia. Ütlemata jäeti aga see, et nelja osalejat viiest manipuleeriti teadlaste poolt.

Osad valemängijad andsid grupile palju punkte ja võtsid välja vaid vähesed toidutalongid. Ja selgus, et enamik katses osalenuid ei tahtnud selliste väga mitteomakasupüüdlike meeskonnaliikmetega teist korda ühes meeskonnas olla.

Viidati, et mitteomakasupüüdlik meeskonnaliige näitas teisi halvas valguses ning kahtlustati, et neil on mingid varjatud motiivid.

Pärismaailma üle kantuna tähendaks see, et sa ei soovi, et sul oleks kolleeg, kes on igal ajal valmis koosolekulauale pitsa tooma või parandama kinni kiilunud printerit. Keeldumine on täiesti normaalne juhul, kui selgitad, miks sa keeldud.

8. Oled liiga tagasihoidlik

Et sõpradele ja tulevasele tööandjale muljet avaldada, püüad end mitte kiita ning olla pigem tagasihoidlik. Kuid sellisel käitumisel on aga hoopis vastupidised tagajärjed, väidavad teadlased.

Taas ühe katse näide – tudengitel paluti kirja panna, mida nad vastaksid, kui neilt tööintervjuul nende suurima nõrkuse kohta küsitaks. Enam kui kolmveerand tudengitest olid liiga tagasihoidlikud, öeldes, et nad on tavaliselt täiuseotsijad ning töötavad pigem liiga palju.

Sõltumatud personalispetsialistid aga väitsid, et nad palkavad pigem selliseid töötajaid, kes on ausad (tudengid, kes kirjutasid, et „ma pole just alati väga korralik“ või et „reageerin mõningates olukordades aeg-ajalt üle“).

Teine võimalus oli rääkida oma nõrkustest, mis polnud otseselt tööga seotud – näiteks avaliku esinemise kartusest, kui kandideeriti töökohale, mis eeldas peamiselt kirjalikku suhtlemisvormi.

9. Ärritud liigselt

Higistamine on täiesti normaalne. Kuid selle lõhn… sunnib inimesi sind täiesti alateadlikult hindama.

2013. aastal uurisid Monelli keemiakeskuse teadlased katsealuseid, kellele näidati videosid naistest igapäevases tegevuses nagu kontoris töötamas ja laste eest hoolitsemas. Klippe vaadates anti neile nuusutada järjest kolme erinevat higilõhna: trennihigi, stressihigi ja stressihigi, mida “maskeeris” deodorant.

Seejärel paluti katsealustel hinnata, kui kompetentsed, enesekindlad ja usaldusväärsed videotes nähtud naised tundusid. Ja mis selgus? Naised, keda nad nägid siis, kui nuusutasid stressihigi, said kõige madalama hinnangu osaliseks. Stressihigi kombinatsioonis deodorandiga aga tõi video-naistele kõige kõrgema hinnangu.

Järeldus on päevselge – kui sul on kalduvus stressi korral higistama hakata, ära deodorandiga koonerda.

Allikas: Business Insider, Catwalki arhiiv

Kommenteeri!


Reklaam