Putukahammustuste ennetamise ja leevendamise ABC: kõik, mida pead tüütutest punnidest teadma


Foto: Shutterstock

Suvised putukahammustused on tihti valusad ja tekitavad mõnikord hammustuskohal suure ja sügeleva kubla. Kõige parem oleks hammustusi muidugi vältida ja kasutada efektiivseid putukatõrjevahendeid, aga millised meetmed appi võtta ja mida teha, kui olete juba hammustada saanud?

Putukahammustused, mis tekitavad allergilisi reaktsioone

Allergiliste reaktsioonide tekitajatena on eri putukaliikidest kõige ohtlikumad kiletiivalised ehk herilased, mesilased, kimalased ja sipelgad. Paljudel kiletiivalistel on tagakehas mürgiastel.

Allergiline reaktsioon nii herilase kui mesilase nõelamise korral võib tähendada normaalset paikset ärritust nahal, aga võib viia ka eluohtliku anafülaktilise šokini. Normaalsete nähtude korral on tunda ja näha nõelamise järelmõjusid 4–6 tundi, tõsisemal juhul 24–48 tundi pärast nõelata saamist.

Kui aga torke tagajärjel esinevad hingamisraskused, keele- või kõriturse, südamerütmihäired, hüpotensioon ehk tavapärasest madalam vererõhk, siis võib tekkida anafülaktilise šoki oht – sellisel juhul tuleb kohe kutsuda kiirabi.

Meeles tasub pidada, et putukamürgiallergia korral võib isegi väike kogus mürki ja isegi üksainus torge põhjustada tõsise või isegi eluohtliku reaktsiooni. Mida kiiremini allergilised reaktsioonid tekivad, seda ohtlikumad need on.

Kuidas nõelata saanud kohta ise ravida?

Mesilase nõel tuleks eemaldada võimalikult kiiresti ja ettevaatlikult, kuna sinna kinnituv mürgipaun on sageli veel tühjenemata (tühjeneb tavaliselt 30 sekundi jooksul).

Paiksete reaktsioonide korral on soovitatav kasutada hormoonsalvi (hüdrokortisoon), jahutavat mähist, teepuuõli, suukaudseid allergiavastaseid tablette. Kõige parem oleks võtta allergiatablett sisse kohe pärast nõelata saamist.

Väga suured tursed võivad vajada arsti abi, kes manustab lihasesiseseid antihistamiinikume ja kortikosteroide.

Üldised allergilised reaktsioonid alluvad suukaudsetele antihistamiinikumidele ehk allergiavastastele tablettidele. Kui teil on varem esinenud putuka nõelamise tõttu tugevaid reaktsioone, siis tuleb alati kaasas kanda arstilt just teile välja kirjutatud esmaabi ravimeid.

Paljudele on igasuviseks ka sääsed, kihulased ja parmud, kes toituvad verest ning vaevavad nii inimesi kui loomi. Eelkõige põhjustavad nad paikseid nahareaktsioone – allergilised üldreaktsioonid on nende puhul haruldased. Siiski on ka nende putukate hammustused mõnikord üsna ebameeldivad ja sügelevad.

Miks eelistavad putukad üht inimest teisele?

Putukad eelistavad hammustada mõnda inimest rohkem kui teist. Parmudele meeldivad kirevad värvid, seega viibides parmurohkes kohas, pange selga neutraalset värvi riided.

Sääskedele on meeltmööda aga kõrgema kehatemperatuuriga ja kiirema ainevahetusega inimesed. Samuti meelitab neid süsinikdioksiid, piimhape ja teatud bakterid, mida on mõnel inimestel rohkem. Ka treening muudab inimese sääskede jaoks eriti kutsuvaks, sest peale treenimist tekib kehas vereimejate jaoks magus kombinatsioon piimhappest ja süsihappegaasist.

Kuidas leevendada sääsehammustust?

Sääsepunne sügada pole soovitatav, sest nii on oht viia haavadesse nakkus, mis võib omakorda põhjustada nahapõletikku. Sääsetorge ei kahjusta nahka ja ka sääse sülg ei sisalda ärritavaid aineid.

Allergeenideks on sääse süljes leiduvad valgud, mis tekitavad pärast torget hammustuse piirkonnas sügelevad kublad. Sääsehammustuste leevendamiseks oleks parim sisse võtta allergiavastane tablett (võimalusel juba ennetavalt) ja tupsutada sääsehammustusi kas teepuuõli või määrida sügelust ja ärritust leevendavaid kreeme/salve. Sobib ka vesiemulsioongeel Burnshield, mis on mõeldud küll põletuse esmaabiks, kuid vähendab tunduvalt sääsepunni kihelust ning turset.

Allikas: Südameapteek

Kommenteeri!


Reklaam