SAA TEADA: Miks me higistame ja kuidas seda tervislikult ohjeldada?


Foto: Tootja

Higistamine on kehale loomulik ja eluliselt tähtis. See hoiab sobivat kehatemperatuuri, jahutades organismi ülekuumenemise korral. Segunedes nahapinnal oleva õrnalt happelise kihiga, hävitab higi mikroobe. Veel laseb keha koos higiga lendu feromoone, mis vastassugu kas tõmbavad või tõukavad. Lisaks viib higi kehast välja ainevahetuse jääke ja sooli. Viimast ülesannet peetakse nii oluliseks, et nahka vahel ka “kolmandaks neeruks” kutsutakse.

Higi on täiesti lõhnatu, sest koosneb 98% veest. Veel leidub temas naatriumi, kaaliumi ja teisi mineraalaineid, piim- ja kusihapet jm. Lõhna saab higi alles siis, kui nahal olevad bakterid temaga eritunud aineid lagundama asuvad. Haiseb ta vängemalt seal, kus tihedam karvakasv, aga ka siis, kui vaevled kõhukinnisuse käes, patustad magusaga, oled murde- või üleminekueas, ootad last, imetad või sul on menstruatsioon. Veel võivad higilõhna tugevdada ravimid, sünteetilisest kangast rõivad, vürtsine toit, kohv ja alkohol.

2-3 miljonit higinääret

Just niipalju on nahas õõnsaid higi eritavaid torukesi. Ainsad higinäärmevabad paigad on huuled, väliskõrv ja osaliselt ka suguelundid. Higinäärmeid on meil kahte tüüpi. Ekriinsed ehk merokriinsed reguleerivad kehatemperatuuri, avanevad nahal pooridena, valmistavad harilikku ehk vesist higi ning paiknevad üle kogu keha, kõige enam peopesadel, jalataldadel, laubal, seljal. Apokriinsed higinäärmed on lõhnanäärmed, mis paiknevad sügaval rasvkoes ja hakkavad tööle alles inimese suguküpseks saades. Põhiliselt leidub neid kaenla all, rinnal ning suguelundite ja päraku ümbruses. Neil higinäärmetel pole keha soojusregulatsiooniga mingit pistmist, nemad eritavad paksemat ja tugeva lõhnaga higi, millest moodustub ka iga inimese iseloomulik lõhn.

See, kui palju keegi higistab, sõltub õhutemperatuurist, tegevusest, riietusest, toidust, stressitasemest, immuunsüsteemi tugevusest, soost... ning on inimeseti erinev. Jahedas ringi sahmides võib see olla 0,5 liitrit, kuumas rügades ulatuda 15 liitrini ööpäevas.

Stressi-, trenni ja kuumahigi

Kolmest peamisest higitüübist on stressihigi ohjeldada kõige raskem, ka haiseb see kõige häirivamalt. Närvipinge uhab vereringesse hormoone, mis panevad südame kiiremini põksuma, tekitavad organismis võitle-või-põgene seisundi ning ajavad ka rohkem higistama. 

Ärevusest, erutusest või hirmust tekkiv nn emotsionaalne higistamine sunnib leemendama peopesad, jalatallad, kaenlaalused, otsmiku. Sportimisel ja füüsilisel pingutamisel, samuti kuumuses tekkiv nn termohigistamine toob higipisarad kogu kehale, iseäranis kaenla alla, näole, seljale, rinnale. Kehatemperatuuri tõustes erituvad hüpotalamuses asuva temperatuurikeskuse juhtimisel organismi ained, mis käsutavad ekriinseid higinäärmeid tootma higi, et see aurustudes kehast üleliigse kuumuse minema viiks.

Deodorant, antiperspirant ja alumiiniumsoolad

Antiperspirantide koostisesse kuuluvad higistamisvastased alumiiniumiühendid (Aluminium chlorohydrate, Aluminium sulfate, Aluminium zirconium) moodustavad higiga segunedes higinäärmejuhades ajutise korgi. Nii pannakse küll higistamisele ja bakterite lagunemisele piir ning kaenlaalused jäävad kuivaks, ent koos kaenlaaluse higiga ei saa kehast väljuda ka jääkained. Veel võivad hõlpsalt organismi imenduvad alumiiniumsoolad põhjustada nahaärritust, allergilisi reaktsioone või karvanääpsu põletikku. 

“Looduslikud deodorandid aga neutraliseerivad higilõhna, hoiavad ära seda moodustavate bakterite kasvu või lõhustavad lõhnamolekule, ent ei takista higinäärmete loomulikku talitlust. Nad ei ole nii tugeva higistamisvastase toimega kui antiperspirandid, ent see on ka nende eeliseks – deodorandid ei sega higistamist kui keha üht loomulikku ainevahetusprotsessi,” seletab Dr. Hauschka Baltikumi koolitusjuht Ave Oit, mille poolest deodorant antiperspirandist erineb.

 “Looduslikes deodorantides kasutatakse alumiiniumsoolade asemel nahasõbralikke looduslikke toimeaineid. Näiteks kristallsoola, mis pidurdab bakterite kasvu ja levikut või siis antibakteriaalseid ja higilõhna eemaldavaid ravimtaimede tõmmiseid ja eeterlikke õlisid. Ka võib looduslikke deodorante kasutada kohe pärast raseerimist.”

Allikas: Dr. Hauschka

Kommenteeri!


Reklaam