Sul on halb hingeõhk ja oled pidevalt tujust ära? 7 väikest märki, mis näitavad, et tarbid liiga palju valku


Foto: Shutterstock

Proteiinid ehk valgud on toitained, mida me iga päev üsna märkamatult sööme. Kuigi tegemist on äärmiselt vajaliku toitainega, on täiesti võimalik, et tarbid neid liigagi palju (eriti kui järgid populaarseid proteiinirikkaid dieete). Järgnevad märgid on vihjeks, et oled menüüs valkudega üle pingutanud.

Valgud on toidulaual kriitilise tähtsusega – sul on neid muuhulgas vaja selleks, et kogeksid täiskõhutunnet, saaksid energiat, oleksid võimeline kasvatama lihaskude, seedima toitaineid ja säilitama vajalikku immuunsust. Valgud koosnevad aminohapetest, mis omakorda on „ehituskivideks“ keha erinevatele kudedele (sh lihastele, veresoontele, juustele, nahale ja küüntele).

Miks on aminohapped nii olulised? On olemas sellised aminohappeid, mida suudab inimese keha ise sünteesida, kuid teine rühm, mida kutsutakse essentsiaalseteks aminohapeteks, on sellised, mida peame saama toiduga. Loomsete valkude allikad (liha, kala, piim, munad) sisaldavad kõiki üheksat essentsiaalset aminohapet, kuid enamik taimseid valguallikaid neid kõiki inimesele vajalikus koguses ei sisalda (välja arvatud mõningad erandid, näiteks sojaoad). Seepärast ongi nii oluline, eriti taimetoitlastel, tarbida erinevaid valguallikaid – et kätte saada kõik essentsiaalsed aminohapped.
Valgud pole mitte ainult lihaste ehitamises olulised, vaid omavad kriitilist tähtsust ka lihaskoe parandamise ja käigus hoidmise protsessis.

Kui palju valku me vajame?

Selle juures, et öelda, kui palju valku just sina iga päev vajad, on olulised mitmed näitajad, alates sellest, kui sageli sa pärast trenni või muud sarnast tegevust higist nõretad ja lõpetades sellega, kuidas sinu keha toitaineid seedib. Siiski on mõned üldised juhised, millest lähtuda.
Soovituslik valguhulk täiskasvanud meestele ja naistele on umbes 50-62 grammi päevas. See hoiab tavaliselt ära valgu defitsiidi tekke, hoolimata sellest, et soovitus on üsna umbkaudselt antud. Kõige sagedamini soovitataksegi valku süüa teatud kindel arv gramme päevas. Kuid see võib olla eksitav – tegemist ei ole pelgalt numbritega, valguvajadus on väga tihedalt seotud iga konkreetse inimese päevase kalorivajadusega. Soovitusi selle kohta, kui suure hulga päevastest kaloritest peaks inimene saama valkudest, on palju ja mitmesuguseid: 10-35 % kogu kalorihulgast, kusjuures 10 % on absoluutne miinimum ja 35 % maksimum.

Mis juhtub, kui tarbida rohkem?

Tuju muutub halvaks

Võib juhtuda, et kisud partneriga tüli üles või oled närvis töise ettekande pärast. Kui pidevalt hommikul halva tujuga üles ärkad, võiksid oma valgutarbimise läbi mõelda. Kas tarbid neid liiga palju? Tõenäoliselt on su menüü pigem valgu- kui süsivesikurikas… Meie aju töötab teatavasti tänu süsivesikutest saadavatele suhkrutele. Mida siis teha? Lihtne lahendus on märgata, et viskame liiga palju süsivesikuid oma menüüst välja ja asendame need valkudega. Tasakaal tuleb taastada. Pitsat ei maksa sul oma halva tuju leevendamiseks siiski kugistama hakata, selle asemel manusta süsivesikuid, süües puuvilju, jogurtit, pruuni riisi ja täisterakaerast tooteid.

Muutud uimaseks

Pärastlõunane uimasus on karm tegelikkus. See, et pea muutub päeva edenedes paksuks, sunnib sind aina rohkem kohvi või mitmesuguseid snäkke manustama. Tegelikult võib uimastust, silmade kinni vajumist ja mõtete aeglustumist põhjustada hoopis liigne proteiin. Suhkru vähesus ja valgu rohkus organismis justkui sunniks aju kokku tõmbuma. Ära unusta, et süsivesikud on aju peamine energiaallikas. Kui sa neid piisavalt ei saa, on sul raske keskenduda.
Kindlusta, et sinu lõuna- ja õhtusöögi vaheline snäkk oleks valkude-süsivesikute osas tasakaalus, et see täidaks kõhtu ilma, et uimaseks teeks.

Käitud tujukalt

Kui vahe toidukordade vahel venib liiga pikaks, tunned, kuidas huuled torru lähevad ja kannatus katkema hakkab. Sinu meelest võib olla tegemist tujuga, kuid toitumisteadlased küsiksid kohe, kas sa ehk mitte liiga palju valke pole söönud. Kui toidus pole piisavalt süsivesikuid, langeb veresuhkur liiga madalale ja keha ei tooda piisaval hulgal hea tuju hormooni serotoniini. Tundes, et su kannatus viiulikeelena pingule tõmbub, võta väike snäkk – Kreeka jogurt kirssidega, juust puuviljadega või hummus täisteraküpsistega. Need stabiliseerivad veresuhkru ja sealtkaudu ka tuju.

Võtad kaalus juurde

On tõsi, et kõrge valgusisaldusega dieet aitab ohjeldada näljatunnet. Kui sellega aga liiga kaugele lähed, võib halvasti minna. Eriti just siis, kui sööd peamiselt loomseid valke või jood spetsiaalseid valgusegudest valmistatud jooke. Liha tähendab sageli ka lisarasva ja lisakaloreid. Paljudesse proteiinisegudesse on paremate maitseomaduste aga nimel lisatud suhkrut. Pikema aja jooksul tekitavad kõik need lisakalorid, pole vahet, kas valkudest, suhkrust või rasvast, su kehale lisakilosid.
Et toidusedel tervislikum oleks, püüa lisada sinna lahjasid valke, täisteratooteid, puu- ja köögivilju. Üldine reegel on, et pool taldrikust peaks olema hõivatud puu- ja juurviljade poolt, veerand valgu ja teine veerand kiudainete või täisteratoodete poolt.

Tekib kõhukinnisus

Töökindel seedimine, millele võib alati loota, muudab su üldise enesetunde heaks ja vähendab kõikvõimalikke kõhumuresid. Kuid juhul, kui tarbid liiga palju valke, ei pruugi su kõht enam regulaarselt läbi käia. Kui asendad teised toitained liiga suures hulgas valkudega, võib teraviljatoodetest ja köögiviljadest saadavatest kiudainetest vajaka jääda. Kiudained aga on seedimiseks ja regulaarseks soole tühjendamiseks olulised.
Püüa süüa 25 grammi kiudaineid päevas, saad neid täisteratoodetest, puu- ja köögiviljadest. Igapäevaselt võid selleks, et oma seedimisele abiks olla, lisada ka probiootikumi või süüa toiduaineid, mis sisaldavad looduslikke probiootikume.

Sul on pidev janu

Järgmine märk, mis võib viidata liiga suurele valgutarbimisele, on pidev joogijanu. Organismi dehüdratsioon tekib seetõttu, et neerud töötavad kogu aeg pingsalt selle nimel, et liigset valku ja selle ainevahetusest tekkinud nitrogeeni eemaldada.
Kas päästevahendiks oleks rohkem vett juua? Jah, vesi n-ö lahjendab organismi valgusisaldust. Kuid janu on siiski väga oluline märgata, sest liigsest valgutarbimisest võivad tekkida ka neerukivid. Sõltuvalt sellest, kas sul esineb ka teisi neerukivide riskitegureid, peaksid olema eriti tähelepanelik ja kaaluma, kas ning kui palju tarbida rohelisi köögivilju, mis absorbeerivad kaltsiumi.

Sul on halb hingeõhk

Halb hingeõhk on alati ebameeldiv. Need, kes valgurikast dieeti peavad, kogevad seda alati.
Inimese keha ja aju armastavad süsivesikuid. Kui sa neid piisavalt ei söö, hakkab keha suhkru asemel energiaallikana kasutama rasva, tootes samal ajal ketoone, mis annavad su hingeõhule küünelakieemaldajalaadse lõhna – tegemist on halitoosiga. Eriti ohtlik on niisugune asi diabeetikutele. Suulõhn muutub kohe paremaks, kui lisad menüüsse pisut enam tervislikke süsivesikuid.

Allikas: RD

Kommenteeri!


Reklaam