Trennimotivatsioon: vaid üks samm, mis aitab trenni tegemist armastama hakata


Shutterstock Shutterrstock

Paljud inimesed ei tee regulaarselt trenni, kuna ütlevad, et see on raske ja aeganõudev. Hiljuti avaldatud uuringust aga selgub, et need mõtted saab lihtsalt eemale peletada, kui õpid aktiivset eluviisi nautima.

Michigani ülikooli sporditeaduste osakonnas viidi läbi uuring, mille jooksul püüti välja selgitada, missugused faktorid motiveerivad inimesi trenni tegema ning ka püsivalt vaeva nägema. Uuringu läbiviija ja raamatu „How the Simple Science of Motivation Can Bring You a Lifetime of Fitness“ autor Michelle Segar sõnas, et tihti hakkavad inimesed kaalulangetamise eesmärgil trenni tegema, kuid annavad liiga lihtsalt alla, kui esimesi tulemusi kiiresti näha pole.

Michelle ja tema kolleegid palusid neljakümnel naisel anda teada, mis tekitab neis tõeliselt õnneliku ja eduka tunde. Seejärel analüüsisid nad, kuidas naiste arvamus trenni tegemisest eelnevaid vastuseid kas toetas või vastandas. Uuringus osalenud naised olid vanuses 22 kuni 49.

Tuli välja, et kõik naised, olenemata sellest, kas nad tegid regulaarselt trenni või mitte, tahavad elult järgmist: tähendusrikkaid suhteid, tunda end rahulikult ja pingevabalt ning saavutada endale seatud eesmärgid. Viimaste hulka kuuluvad nii võidud isiklikus elus, karjääris kui ka igapäevased väikesed sammud.

Üks suur erinevus siiski ilmnes. Naised, kes ei olnud regulaarselt aktiivsed treenijad, tundsid, et trenni tegemisega kaasnev surve takistab neil eelnevat saavutada. Nende arvamuse kohaselt peab efektiivne trenn olema ülimalt intensiivne ja väsitav. See aga ei ole vastuolus nende sooviga elada pingevaba elu, vähemalt töövabal ajal. Lisaks leidsid nad, et treeningprogrammi järgimine võtab liiga kaua aega ja tekitab neis survet, sest ka väikesed tagasilöögid tekitavad läbikukkuja tunde. Need naised aga, kes regulaarselt trenni tegid, arvasid teisiti. Nende jaoks käis trenni tegemine sotsiaalelu, puhkeaja ja kõikide teiste eesmärkidega käsikäes.

Michelle võtab kogu uuringu kokku soovitusega, et just seesugune mõtteviisi muutus peab toimuma ka naistel, kes hetkel regulaarselt trenni ei tee. „Need naised tunnevad end trenni tegemisest võõrandatuna või usuvad nad, et kui on minevikus seda proovinudki, on nad läbi kukkunud,“ ütleb ta. „Kahjuks defineerivad nad trenni tegemist enda jaoks liiga kitsalt.“

Tema sõnul tuleneb selline arusaam juba aastakümneid levitatud infost, et vaid maksimaalselt intensiivne trenn toob tulemusi. „See pole kaugeltki tõsi,“ toonitab ta. „Trenni- ja terviseeksperdid on juba pikemat aega ühel nõul, et igasugune füüsiline aktiivsus on väärtuslik.“ Täiskasvanutel soovitatakse ühe nädala jooksul teha trenni vähemalt 150 minutit. See võib tähendada keskmise intensiivsusega füüsilist aktiivsust, näiteks kiirkõndi. Loomulikult võivad intensiivsemad ja kauem kestvad treeningud lisatulemusi tuua, kuid Michelle ütleb, et selline treeningplaan on vähemalt alustamiseks suurepärane.

Allikas: Health

Kommenteeri!


Reklaam