Veganmood – mis see on ja kas sel on tulevikku?


Disainiöö raames toimuva veganmoe konkursi finaaltööd.

Kuigi veganlus on viimasel ajal kuum teema, pole sellest moe vaatevinklist suurt räägitud. Kui kuulsime terminit “veganmood”, küsisime Itaalia vegan moesuuna ühelt eestvedajalt Tony Rasalt, mida see tähendab. Kas see võiks ja peaks meist igaüht kõnetama?

Tony Rasa juhib Itaalias moebrändide start-up'i nimega Vegan Life, mis koondab keskkonnasõbralikud brändid ja ideed, kuidas muuta moemaailm keskkonnasõbralikumaks – teatavasti on kangatööstus üks mürgisemaid tootmisharusid maailmas. Vegan Life'i on tunnustanud muuhulgas ka PETA (loomade eetilise kohtlemise eest võitlev organisatsioon). “Meie eesmärgiks on parandada inimeste tervist läbi selle, kuidas inimesed riietuvad ja moest mõtlevad. See on eetika ja suhtumise küsimus,” mõtiskleb Tony.


Tony Rasa. Foto: Vegan Life

Terminit vegan fashion on kasutatud paar aastat ja see tähendab Tony sõnul moemaailmas uut ajajärku, mis on fookusesse tõstnud uued innovatiivsed kangad ja rõivaste valimise põhimõtted. Arvestades, kui paljud inimesed on teinud otsuse loomsest toidust kas täielikult või osaliselt loobuda, näeb ta veganmoel suurt potentsiaali. “Maailmas on üle miljardi inimese, kes on vegetariaanid ja veganid, osa neist ka toortoitujad ja kirglikud loomakaitseaktivistid. Neist üle 25 miljoni on Euroopas – Itaalias umbes viis, Saksamaal neli, Inglismaal seitse ja Baltimaades 0,3 miljonit,” ütleb Tony. “Eesti on siin kiirelt kasvav maa, kuna inimesed hindavad loodust ja kvaliteeti kõrgelt.”

Uuri alati etiketti

Mis teeb ühest moetootest keskkonnasõbraliku moetoote? “Esimene asi, millest soovitan lähtuda – bränd ei ole mood. Osta vaid rõivaid, mis on tehtud kõrgekvaliteedilistest naturaalsetest materjalidest ja loe hoolikalt etiketti. Ka toote hinnast võib nii mõndagi järeldada – kui see on madal, ei ole toode tõenäoliselt nii kvaliteetne kui reklaamis lubatud,” rõhutab Tony. Ta soovitab meelde jätta, et meeter naturaalset kangast võib maksta 12-40 eurot ja seega pole võimalik osta bioloogilisest puuvillast T-särki 10 euro eest. Neile, kel rahakott ei kannata mitmekümne euro eest lihtsat t-särki osta, soovitab ta osta naturaalseid materjale ja õmmelda ise – miks mitte ise õmblemise näol uut hobi leida.

Keda nähakse veganmoe tarbijatena? Tony sõnul on need inimesed vanuses 16-70, keskkonna- ja ühiskonnateadlikud ning armastavad loomi. “Nad eelistavad minimalistlikku ja mugavat rõivastust, mis peab olema samaaegselt nii mugav kui kvaliteetne,” lisab ta. “Nad lähtuvad põhimõttest “Sa oled see, mida kannad”.””

Kas kiirelt populaarsust kasvataval veganmoel ka pikemas perspektiivis tulevikku, oleneb Tony sõnul juba moetöösturitest. “See on võimalik vaid juhul, kui suured moebrändid on nõus tegema investeeringuid tootearendusse – vegankangaste valmistamine on väga kallis ja enamikel brändidel praegu sellist tehnikat ei ole. Isiklikult aga arvan, et kui moemaailm soovib ellu jääda, siis peab see muutuma. Hetkel meenutab see Rooma impeeriumit.”

Taimsed kangad

Vegan Life on välja töötanud mitmeid innovatiivseid taimseid kangaid, näiteks söest ja bambusest on loodud oma sära ja pehmuse poolest siidile sarnanev kangas, mis ei kortsu ja on pestav masinas 30kraadise veega. Kangas hoiab hästi sooja ja stimuleerib kapillaaride vereringet. Maisist ja Ameerika valge männi koorest valmistatakse aga puuvilla-laadset kangast, mis on puuvillast 30% enam “hingav”. Selle kanga puhul on eriline see, et see ei lase kehalõhnadel levida – ka siis, kui kangas on tunde keha vastas. Bambusest ja sojast on välja töötatud taimne siid, mis on traditsioonilisest siidist oluliselt läikivam.

Mainitud kangad on nüüd kättesaadavad ka mõnele Eesti moedisainerile – kuu lõpus toimuva Disainiöö raames korraldatakse siin Euroopa esimene veganmoe konkurss “VEGS Fashion Contest Tallinn”, mille eesmärgiks on populariseerida Eesti rõivadisainis loodussõbralike ja innovaatiliste materjalide kasutamist. Konkurss toimub koostöös Eesti tekstiilibrändiga VEGS, Vegan Life'i, Eesti Disainerite Liidu ja Estonian Fashion Brands Associationiga. Rahvusvaheline žürii valis keskkonnasõbraliku rõivadisaini konkursi finaali seitse tööd, millest kõik lähtuvad konkursi teemast “Planet Gaia 2050 – elu uues maailmas”. Väljavalitud finalistideks osutusid Getter Vader, duo Kristina Sibul ja Julia Perlin, Kerli Jõgi, Mariliis Pinn, Oksana Sljuzova, duo Laura Kabonen ja Lis Pikkorainen ning Mirjam Kalmann.

Viis tähelepanekut veganmoest

Teadliku elustiili poe Slow omanik Helen Puistaja

Veganmoe terminist...

Mulle tegelikult ei meeldi sõna “veganmood” - see oleks nagu mingi abstraktne eraldsesisev asi või mõeldud ainult piiratud inimgrupile. Nii on ka Slow poe kaubavalik vegan, aga see ei ole meie keskseks kriteeriumiks, vaid lihtsalt üks rida nimekirjas koos stiili, kvaliteedi, jätkusuutlikkuse ja muu taolisega. Pigem võiks iga rõivaeseme kohta erald öelda, kas see on vegan või mitte ehk siis kas see sisaldab loomseid aineid või on nendega kuidagi töödeldud.

Veganmood on praktiline.

Veganrõivad nagu ka toit ei ole nii Eestis kui maailmas midagi ennenägematut. Ilmselt on keskmise inimese rõivakapi sisu pigem vegan kui mitte. Täielikult või osaliselt loomsest materjalist on tavaliselt vaid kudumid, jalanõud ja üleriided. Märkamatult võivad nahast detailid peituda aga ka muidu tekstiilist koti pannaldel või teksapükste värvli sildis. Need kõik on aga lihtsamini asendatavad kui arvatakse – nii naturaalsete kui sünteetiliste matejalidega. Pole ju kasukas Eesti vihmas eriti mõistlik ja täisnahkset mantlit ka enamik meist endale soetada ei raatsi.

Materjale saab asendada.

Villa saab edukalt (ümbertöödeldud) puuvillaga asendatud, naha alternatiivideks on näiteks kork, ananassilehtedest materjal ja näiteks langevarjude upcycling. Kuna loomade kasvatamine toormaterjali jaoks on aega ja ressursse nõudev ning nahatööstus on üks mürgisemaid maailmas, siis arvan, et loodusest hoolivatel eestlastel ei ole veganrõivaste leidmine ja kandmine eriline väljakutse.

Eesti veganmoest

Kohalikest rõivabrändidest on ilmselt enamik pigem kogemata veganid. Aksessuaaride osas on Eesti aga veel väga nahalainel. Ainukese ennast veganina esiletoova brändina saaks mainida Märss seljakotte. Et meile on veganluse kõrval oluline ja keskkonnasõbralkkus, siis on Slow algust tegemas ka oma jätkusuutlikest nahalaaternatiividest aksesuaaride kollektsiooniga.

Kust osta?

Eestis oleme ilmselt ainuke elustiilipood, kus on kogu tootevalik teadlikult vegan. Kiirmoepoodides võib loomseid koostiosi leida üllatavatest kohtadest ja ilmselt müüjad ei oska nende kohta palju öelda. Seega tasub veganrõivaste otsngul külastada pigem kohaliku ja ökomoe poode, kus saab toodete kohta rohkem teada.

Allikas: Laupäevaleht LP

Kommenteeri!


Reklaam