Vistrikud erinevates kehapiirkondades viitavad mitmetele tervisehädadele: millistele täpsemalt?


Foto: Shutterstock

Suurem osa inimesi seostab vistrikke ka ummistunud pooride või hormonaalse tasakaalutusega, kuid tegelikult on erinevates kehapiirkondades esinevatel punnikestel tihti kindel põhjus.

Otsaesine. Peamisteks põhjusteks, miks laubale vistrikud tekivad, peetakse vähest und ja seedeprobleeme. Seedimise kiirendamiseks tasuks juua rohkelt vett, ka mõõdukas koguses kohvi peetakse heaks. Mitmekeskine toitumine on samuti ülioluline. Ei tasu aga ka unustada, et vistrikud võivad sellesse piirkonda tekkida ka tukast, mütsist või ebasobivatest juuksehooldustoodetest.

Põsed. Põskedel esinevate vistrike tekkepõhjuseks on näiteks saastunud õhk – kõik, kes elavad suurlinnades, peaksid seda arvesse võtma. Kuna inimese põsed puutuvad päeva jooksul kokku erinevate asjadega nagu näiteks mobiiltelefon, tasub neid esemeid regulaarselt puhastada. Samas võivad põskede alaosas esinevad vistirkud viidata hoopis hambaprobleemidele.

T-tsoon. T-tsooni moodustab ala, mis hõlmab otsaesise, nina ja lõua. Sellesse piirkonda tekkivad vistrikud on enamasti põhjustatud seedeelundkonna tasakaalutusest ja toidus leiduvatest allergeernidest. Mõnede ekspertide sõnul tasuks vähendada piimatoodete, punase liha ja kiirtoidu tarbimist ja süüa rohkem rohelist ning juurvilju. Samuti on t-tsoonis rohkem rasunäärmeid, mistõttu on vistrikud sinna kerged tekkima. Mõned uuringud on näidnud, et nina piirkonnas esinev akne on seotud neeru- ja maksaprobleemidega, mis võib omakorda olla põhjustatud kõrgest vererõhkust. Tasuks loobuda liigsest alkoholitarbimisest ja vürtsikate toitude söömisest.

Lõug. Peamine põhjus, miks lõuale tekivad vistrikud, on hormonaalne tasakaalutus. Regulaarne uni ja tervislik toitumine tulevad kindlasti kasuks, aga kui neist ei piisa, tasuks pöörduda dermatoloogi või günekoloogi poole. Lisaks tuleks jälgida, et lõug püsiks puhtana ja ei puutuks kätega kokku, sest ka kätel on suur kogus mustust, mis ummistab poore.

Selg, käed ja reied. Eriti keeruline võib vistrike kontrolli alla saamine olla just nendes kehapiirkondades, sest need tulenevad kas hormonaalsest tasakaalutusest või on pärilikud. Samas saab vistrikke vältida ka kandes riideid, mis ei ärrita nahka. Üle tasuks vaadata ka kasutatavad pesuained, hügieenitarbed ja kanda riideid, mis pole liiga kitsad. Ka seljakoti kandmine võib selja piirkonna nahka ärritada. Kui mainitud lahendused ei aita, tasuks kanda riideid, mis pole valmistatud puuvillast, sest puuvill imab endasse rõivatööstuses kasutatavaid nahka ärritavaid kemikaale. Jalgadel ja kätel esinevat aknet aetakse aga tihti segi löövetega, mis võivad olla erinevate allergiate sümptomitest. Kui punnid ei taandu, räägi sellest oma arstile.

Allikas: RD

Kommenteeri!


Reklaam