16-aastasena meeldis Maggie’le aega veeta Instagramis. Ta vaatas glamuursete modellide pilte. Tüdrukule meeldis, mida ta nägi ja ühel hetkel muutus miski tema peas. Ta tahtis ka selline olla. See oli tema tulevik, tema karjäär, tema elu.

Maggie uuris, mida modellid söövad ja kuidas nad trenni teevad ning võttis õppust. Alguses oli kõik vaid puhas lõbu. Ühel hetkel muutus see aga kinnisideeks. Sellest sai sõda toiduga.

“Kui puusad olid taas paar sentimeetrit väiksemad, oli see tüdruku jaoks pidu. Kaalukaotus pakkus talle rahuldust.”

Maggie luges igat sissesöödud kalorit. Ta pani kõik kirja. Isegi, kui ta sõi vaid kolm viinamarja. Tüdruku eesmärk oli tarbida päevas maksimaalselt 900 kilokalorit ja põletada jõusaalis trenni tehes kolm korda sama palju. Maggie treenis ennast vähemalt kolm tundi päevas.

Kaal langes meeletu kiirusega. Isegi nii ruttu, et tüdruku sõbrad ja sugulased hakkasid tema vanematelt küsima, kas kõik on ikka korras. Maggie näitas, et ta sööb. Ta rääkis, et teeb seda lihtsalt tervislikult ega näljuta ennast.

Sageli läksid Maggie sõbrad kinno ja nautisid sinna juurde pitsat. Maggie ütles aga, et ta ei saa tulla. Lihtsalt seetõttu, et ta ei peaks vaatama, kuidas teised söövad popkorni või rasvast pitsat.

Mõõtmine oli igahommikune rutiin. Mida väiksemat numbrit mõõdulint näitas, seda rõõmsam oli tüdruk. Maggie moto oli Kate Mossi lause: “Ükski maitseelamus pole parem, kui teadmine, et oled kõhn.”

Modellihakatis arvas, et ta on tervisliku eluviisi pooldaja: ei rämpstoidule, ei limonaadile, ei suhkrule. Menüüsse kuulusid ainult puu- ja juurviljad ning väherasvane liha. Kellelgi polnud tüdrukule midagi öelda, sest ta sõi ainult puhast toitu ja tegi trenni. Aga lõppude lõpuks polnud sellest kasu. Kui Maggie heitis pilgu peeglile, nägi ta paksu tütarlast. Kui tüdruk astus kaalule, oli number liiga suur.


Liiga paks modellinduseks

Kolm kuud hiljem kandideeris Maggie modelliks ja osutus valituks. Ta määrati kohalikku Nashville’i modelliagentuuri. Seal pildistati tüdrukut ja hakati teda ettevalmistama kohtumiseks teiste New Yorki agentuuridega. Kohtumine toimus iga-aastasel suurüritusel. Maggie teadis, et teda saadab edu. Ta pidi püsima vaid väikses suuruses. Ühel hetkel kaal enam ei langenud. Ära jäid ka päevad.

Maggie rääkis asjast emale ja koos mindi arsti juurde. Tüdrukul diagnoositi amenorröa ehk menstruatsiooni puudumine pikema aja vältel. Põhjuseks oli nälgimine, toitainetepuudus ja liigne trenn. Arst ütles Maggie’le, et kui tüdruk ei hakka normaalselt sööma, tekib suurem kahjustus.

Tüdruk tunnistab, et sai mingis mõttes aru, et oli liiale läinud. Samas soovis ta saavutada oma eesmärki. Ta tahtis olla ilustandarditele vastav. Maggie tahtis tõestada, et ta suudab vastata ühiskonna normidele. Niisiis jätkas Maggie enda näljutamist. Tal oli vaid üks eesmärk – iga-aastane modelliagentuuride tutvustusüritus.

Selgus, et tüdruk ei osutunud aga ühegi agentuuri pool valituks. Maggie olevat liiga paks. Ta mõõdud olid liiga suured. Tüdrukule ei jõudnud see kohale. Ta polnud mitu kuud söönud ühtegi küpsist ega isegi tükikest kanafileed. Maggie piir oli täis. Modellindus on loll ja temal sellega pistmist enam pole.

Tee kurvikuse juurde

Maggie läks vanematega Hawaiile reisile ja otsustas vabalt võtta. Ta ei jälginud enam nii rangelt, mida suhu pistab ja nautis head-paremat. Ühel hetkel helistati tüdrukule aga Wilhelmina modelliagentuurist, mis asub New Yorgis. Maggie’le tehti ettepanek koguda tagasi kõik kaotatud kaal. Nimelt otsis agentuur just kurvikama figuuriga modelli.

Esialgu oli tüdruk selle idee suhtes ebakindel. Ta otsustas, et naudib puhkust kuuma päikese käes soojal rannaliival edasi. Maggie jätkas tervislikku toitumist ja tegi trenni, kuid ta ei lugenud kaloreid ega kaalunud ennast. Ühel hetkel hakkas ka kaal tasapisi tagasi tulema.

Maggie meenutab ühte hommikut, kui puhusest oli mõni nädal möödas. Ta vaatas end peeglist ja ehmatas. Mõni hetk hiljem kerkis tüdruku näole aga naeratus. Ta oli õnnelik, sest märkas, et tal on lõpuks rinnad ja tagumik. Talle meeldis oma välimus.

Naeratus püsis näol mitu nädalat. Algas järgmine peatükk tüdruku elus: Maggie allkirjastas lepingu Wilhelmina modelliagentuuriga New Yorgis. Siiani on kõik agentuuri agendid olnud tüdruku suhtes äärmiselt toetavad. Mis puutub tema kaalu, pole kellelgi sellest lugu, kas Maggie võtab paar kilo juurde või alla.

Maggie sõnul on tal olnud au töötada ka erinevate firmadega, mis julgustavad kurvikaid naisi. Pole vahet, kas oled veidi kurvikam või mitte, kanna seda, mis sulle meeldib.

Tagasiside sotsiaalmeedias

Hiljuti sattus Maggie vaatama pilte, mis on tehtud temast veel ajal, kui ta oli vaid luu ja nahk. Tüdruku silmadesse tekkisid vaid hetkega pisarad. Talle meenus, kui raske see aeg tema jaoks oli. Alguses oli Maggie pisut närvis, kuid tema ema julgustas tüdrukut postitama sotsiaalmeediasse enne-pärast pilti.

Järgmisel hommikul oli Maggie üllatuseks saanud postitatud foto meeletult palju positiivset tagasisidet. Kõige enam üllatas tüdrukut, et nii paljud inimesed mõistavad, mida ta tundis. Mõned arvasid, et ta on pannud pildid valesse järjekorda. Teised aga küsisid, kuidas tõsta kaalu.

Maggie poleks iial uskunud, et suudab saavutada oma unistuse saada modelliks. Ja olla sealjuures normaalkaalus. Maggie soovib, et inimesed vaataksid peeglisse ja naerataksid olenemata sellest, mis neile sealt vastu vaatab. Asi pole kaalu kaotamises või tõstmises. Asi on vabaduses. Sa ei pea vastama mingitele ühiskonna normidele, mis on tegelikult vaid illusioon. Me kõik oleme ilusad. Kui tahad, söö kooki ja naudi seda.

Allikas: harpersbazaar.com